Mingi hull teema keerleb selle ümber, millise vale mulje on Kate Middleton äsjasünnitajatest jätnud. Ei ole ju võimalik, et üks äsjasünnitanud naine näeb nii hea välja nagu tema. Sorry, aga tema ei ole ju ka “tavaline” naine vaid natuke kõrgemast liigast. Ta peabki nägema välja hea ja esinduslik, vahet pole, kas ta on just sünnitanud või megarämeda kõhulahtisusega tualetist välja astunud. Lugesin mina ka eile seda artiklit ja pidin tõdema, et tõesti on võimalik koos lapsega oma aju samuti välja sünnitada. Vähemalt selle artikli kirjutaja puhul tundub see nii olevat. Ma olen tänaseks kolm last sünnitanud ja võin kohe vabalt öelda, et pole peale ühtegi sünnitust näinud välja nagu kassi…

Mul on päikesega kahetised suhted. Me küll meeldime üksteisele, aga ma ei suuda kaua tema rambivalguses olla. Päike hakkab mulle kergelt peale, aga pigem olen mina see pidur, kes päikest palju ei kannata. Ja kuna ma päikese käes palju olla ei taha, olen suve jooksul enamasti nagu luik, kui samal ajal tahaks ju jumekas välja näha. Nii ma olengi proovinud erinevaid isepruunistavaid kreeme, kuid lõpptulemus ei ole mitte kunagi olnud see, mis ma soovinud oleks. Kas on keha laiguline, või sõrmede vahed oranžid või hoopis midagi muud. Ja kuna need kreemid pole tulemust andnud, olen rahus luik edasi olnud ja mõelnud, et jään valgeks oma elupäevade lõpuni, mis seal ikka.…

Meil on lastega alati hästi huvitavad ja lõbusad vestlused, kui lasteaiast koju jalutame. Arutleme selle üle, mida nad lasteaias tegid, kuidas meeldis ja mida õppisid. Kõndisime täna kodu poole, kui Hendrik küsis, kus issi auto on. Vastasin mina, et issi on ju tööl. Hendrik küsis selle peale, miks issi iga päev peab tööl käima. Mina vastasin, et issi käib täpselt samadel päevadel tööl, kui nemad lasteaias ja nüüd algab ka issil kaks vaba päeva. Raimond sekkus meie vestlusesse ja ütles: “Lapsed ei tohi tööl käia!” Ma kohe mõtlesin, et arendaks seda vestlust ja küsisin: “Miks lapsed ei tohi tööl käia?” Raimond kehitas õlgu ning küsisin sama küsimuse Hendrikult. Hendrik paiskas…

Mõtlesin, et kõikide nende aprillinaljade keskel puudutan ühte tõsisemat teemat, millele olen oma elus viimasel ajal pikemalt mõelnud, seda kaalunud ja leidnud, et blogimine ei ole tänasel päeval väga minu tassike teed enam. See on pakkunud mulle uusi ja huvitavaid võimalusi, mingil määral isegi arendanud mind ning loomulikult kõige parem osa – olen tutvunud nii lahedate, armsate ja ägedate inimestega. Need kuus aastat on minu elus olnud väga vinged ning tänu blogile olen ma saanud justkui uue hingamise. Ma sain üle ärevushäiretest, ma olen saanud ennast avada, ma pole pidanud ennast peitma ja varjama. Ma olen saanud käia põnevates kohtades ja proovida megahäid asju. 6 aastat tagasi, kui blogima hakkasin,…

Ma olen alati kahe käega selle poolt olnud, et meie pere tarbib kraanivett. Paraku siin ei ole nii hea maitsega vesi ning oleme kas poest pudelitega ostnud või allikast toonud. Tegelikult on üsna kurb, et kraanivesi meil siin sellise maitsega on. Maitse on halb ja ka juustele mõjub laastavalt. Täna pesemegi oma juukseid nii, et keedame vee enne läbi, mis on ikka jube tüütu tegelikult. www.aquaphor.ee saatis meie perele testimiseks filterkannu, mis lubab kraanivee joodavaks ning isegi nauditavaks muuta. Ma rääkisin sellest mehele ning ta suhtus üsna skeptiliselt ja arvas, et see filterkann meie kraanivett küll maistvaks ei muuda. Well, päevi hiljem pidi ta oma sõnu sööma. Tõime kannu pakiautomaadist…

Kingitus.ee kirjutas mulle ning palus, et ma valiksin nende lehelt ühe elamuse, mida tahaksin kogeda ning hiljem blogis kirjutada. Mul oli üsna raske valida, sest elamusi on sellel lehel palju ning kõik tunduvad omamoodi põnevad, lõõgastavad või huvitavad. Täiesti spontaanselt valisin kolmekäigulise õhtusöögi kahele Antonius Restoranis, Tartus (link!) . Õnneks olid lapsed kõik selleks ajaks terveks saanud, seega viisin vanemad kutid sõbranna juurde ja Kristofer tuli meiega kaasa. Mulle meeldis see, et restoran asub Tartus. Olen selles linnas väga vähe käinud, ehk ainult läbi sõitnud või mõnest poest korra läbi hüpanud, aga pikemalt pole olnud võimalust Tartuga tutvuda. Sellel korral sai veidike ka vanalinnas jalutatud. Peale jalutuskäiku suundusime restorani. Kõik oli…

Ma tegin endale mobiil id ja no tõesõna, ma pole eales midagi nii mugavat kasutanud, v.a Anni pesa nuudelpadi. Vot see liigub nüüd edetabelis teisele kohale. Tulin mina koju ja hakkasin siis internetis ringi vaatama, kuhu ja mida ma selle mobiil id-ga ära saan teha. Maanteeametile logisin sellega sisse, eliis.ee keskkonda tegin konto, sest seal on hea mugav silma peal hoida, mida põnevat lapsed lasteaias teevad, seal saab mugavalt teada anda, kui laps peaks lasteaiast puuduma jne. Igalepoole, kuhu saab ka tegelt pangalingiga sisse logida, proovisin ma mobiil id-d, sest uus ja lahe asi ju. Üks koht, kuhu ma pikalt olen tahtnud sisse saada, on digilugu.ee. Ma olen see inimene,…

Ma vajan lausa nii hädasti endale uut madratsit, et nägin täna unes, kuidas mind uueks Dormeo reklaamnäoks palgati. Peale viimast rasedust on mu selg ikka rämedalt pekkis. No mis seal imestada, eks, vaadake milline kõht mul oli. Mul ei ole ühegi rasedusega lõpus nii suurt kõhtu olnud. Aga selg on tuksis. Päeval on enamvähem okei olla, kuid öösiti on magada raske. Kui vaid oleks mugav, magaks ühes asendis terve öö, sest selle vahetamine on kohati nii piin. Hommikuti ärkan invaliidina, voodist on raske püsti saada ning esimesed tunnid keeruline liikuda, pidevalt olen sellises asendis nagu hakkaks kummardama. Raske on selga täiesti sirgu ajada. Ma olen selline inimene ka, et ega…