Sellest on saanud minu jaoks nagu traditsioon. Peale igat nädalavahetust kirjutan ma, kui tore ja lahe oli Ämaris. Ma teen seda jälle, sest ka sellel nädalavahetusel peatusime me seal ning nagu ikka.. natusime lahedat seltskonda ja saime pead tuulutada. 

Ma lausa tunnen ennast seal inimesena. Tallinnas nagu polegi kellegagi suhelda. Ämarisse saan, siis tuleb selline rõõmus tunne peale. Et lõpuks saab konkreetsete inimestega suhelda ja tšillata. 

Sellel korral ma veendusin, et selfie peal ei oleks ühtegi alakat, sest eelmises postituses avaldas paar lugejat pahameelt, kuidas minusugune hirmsalt noor ema julgeb “väidetavalt” 14 aastasega koos pilti teha. Ma isegi imestan, kuidas ma seda teha julgesin. Ikkagi ju “14 aastane” ja puha.. ei tea, mis mul arus oli. 😀

Aga veits pilte siis ka. Enamus on muidugi minust, sest ma värvisin oma juuksed tumedaks ja ostsin pikendused.. Sellest aga lähemalt järgmises postituses. 

8 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga