***

13+6, kuklavolt ja perega ultrahelis

Eile oli see päev, mil käisime kuklavoldiuuringus. Kaasa võtsin terve pere ja mingis õndsas ettekujutuses arvasin ma, et lapsed istuvad kenasti minu kõrval, uurivad ja puurivad ning tunnevad huvi selle pisikese inimese vastu, kes neile ekraanilt vastu vaatab.
Reaalsus oli see, et Hendrikut ei huvitanud üldse ja tema jäi parema meelega kabineti ukse taha ootama ja Raimond tundis küll esialgu huvi, aga lõppkokkuvõttes oleks tahtnud ta pigem ise seal arvuti taga istuda ja klõbistada. Ehk, et need kaks väikemeest, kes seda ultraheliuuringut kõige enam ootasid, olid ühtäkki kadunud. Ah, mis seal ikka!
Peab tõdema, et ma olen vist seda sorti inimene, kes tunneb pea iga asja ees hirmu. Samamoodi oli kuklavoldiuuringuga. Võib-olla oli asi ka selles, et ma lihtsalt enne eilset nägin mitu korda väga vastikuid unenägusid ja ma hakkasingi kartma. Täpselt nagu Hendriku ja Raimondiga alguses oli, põdesin ma tihti, kas ultrahelis süda ikka lööb ja kas kõik on korras.
Õnneks süda lõi kenasti. Lausa 162-165 korda minutis. Pidi olevat täitsa aktiivne tegelane. Ekraanil meenutas ta tõesti nagu päris beebit ja eks ta juba midagi sinna kanti ole ka ju. Kasvab mühinal ning hetkel on ta 7,7cm pikkune, mille põhjal hinnati ka rasedus suuremaks. Algse ultraheli järgi pidi olema 13+2, aga oli hoopis 13+6 ehk täna on juba 14 nädalat minu sees kasvanud pisike ime! Tähtaega nihutati ka natuke ettepoole.
Kaalust olen ma alla võtnud. Tervelt kaks kilo! Selle kohta arst midagi ei kommenteerinud, eks näha ole, mis ämmakas ütleb.
Ma uurisin, kas sugu ka näha on. Arst ei hakanud seal midagi ennustama, ütles, et sellisel ajal on suguelundid suhteliselt turses ja raske aru saada, kas tegu poisi või tüdrukuga. 20nädalal, kui on looteanatoomia, saan kindlalt teada ehk see jääb sinna aprilli lõppu.
Kõik vajalik, mis peab selles vanuses olema, on olemas. Haiguste riskid on madalad ja hetkel on kõik super. Nii erakordne tunne on. Iga rasedus on minu jaoks täpselt nagu esimene, selline ärevus ja ootus on sees. Ma olen nii õnnelik!

4 thoughts on “13+6, kuklavolt ja perega ultrahelis”

  1. No sugu “arvatakse” igasuguste asjade põhjal, küll südamelöòkide jne. Minul teise pojaga olid väidetavalt nii tüdrukule omased südamelöògid(tûdrukutel pidavat kiiremini lòòma) a võta näpust poiss mis poiss 😉
    Ühiskonna poolt on mingi hull “surve, arvamus,tunne”, et see KOLMAS ON RAUDSELT TÜDRUK! 🙂
    Ma vist puhtalt sellepärast ei jää juba rasedaks,et ma ei jaksaks kuulata seda, nooo kaks poissi on nüüd tuleb raudselt tüdruk 🙂
    Ja ma pole kunagiiiii eelistanud, et oh poiss või tûdruk 😉
    Tean, et sa samuti ei eelista ûhte sugu teisele. Pea vastu ühiskonna arvamustele ja ole lihtsalt õnnelik!😉😉

  2. Palju õnne 😊 minul kv uh oli näha, et ilmselt on tulemas poiss. Ja nõnda on ka meil olnud ammu selline tunne. Esmase aja järgi on käimas 13+2 . Aga uh järgi on 13+5 😊

Vasta Chrissy Kõrvemaa-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga