Määratlemata

50 musta varjundit

7. veebr. 2016
Päris pikalt mõlkus mõttes plaan minna seda filmi vaatama. Nüüd siis lõpuks oli vaba nädalavahetus, kus reaalselt võis selle käigu ette võtta. 

Peab tõdema, et ma ei jäänud nii väga rahule. Film oli hea, aga ma ootasin midagi paremat. Veel enam, et peategelane on minu jaoks nii võrd hea näitleja (mees siis). Ma olen vaadanud mitmeid komöödiaid, kus ta on enne näidelnud ja need on tõesti olnud väga head. Väga heaks komöödiaks nimetan ma seda, kus ma naeran nii, et pisarad on silmist väljas. Jah, film, kust saab ehtsa naerulaksu kätte. 

Filmis olid enamus kohad ettearvatavad ja muutis selle sisu kohati igavaks. Kui ma tavaliselt peale head filmi räägin sellest veel.. nii pool tundi, siis peale selle vaatamist mõtlesin ma, et tahaks koju magama minna. Selline väsimus oli peal. Aga ma ei kahetse, et raha sinna alla panin. Hea film oli, nagu ma ütlesin, aga on paremaid. 

Muidugi sai naerda korralikult. Terve saal naeris. Kohati. Aga see miski oli siiski puudu, mis oleks muutnud selle filmi minu jaoks rohkem nauditavaks. “Papside lahing” oli näiteks selline film, mis tõesti viis mind kuni pisarateni ja ei tekitanud väsimust. 

Aga lisan siia treileri ja kindlasti võite kommentaariumis kaasa rääkida, kas olete käinud seda filmi vaatamas ja kuidas meeldis. 

Only registered users can comment.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga