Aastase lapse toidulaud

Õde on minult üsna tihti küsinud, kas ma seda või seda juba Kristoferile annan või mida ta üldse sööb. Mul on hea meel õe küsimustele vastata, sest tema on esimest korda ema ja ka mina olin oma esimese lapsega suht võhik nendes asjades.

Nüüd ma juba tean, mida ja millal lapsele söögiks anda ja ega seal tegelikult ju midagi erilist ei olegi. Meie aastane sööb peaaegu kõike seda, mida meie isegi, ainult ilma eriliste maitseaineteta.

Keedetud köögiviljad (kõige lemmikumad on tal lillkapsas, brokkoli ja porgand), riis, tatar, supid, pudrud, kartul, puuviljad, liha, muna, saia, leiba…. Kõike ühesõnaga. Liha vastu on viimasel ajal streikima hakanud, st närib närib ja siis ajab kõik välja, aga kõik muu läheb alla suure isuga.

Meil oli selle tahke toidu andmise alguses nii palju muret ja stressi ning ma tõesõna kartsin, et mu laps jääbki pikemat aega piimatoidule. Ta ei tahtnud lusikat isegi näha, kohe pistis röökima ja nii ma andsingi talle püreesid lausa lutipudelist. Raske oli, sest kuigi pudelil oli suur auk, siis ikkagi tuli toit sealt raskelt läbi.

See streik möödus umbes kuu ajaga ning siis hakkas ta meelsasti lusikalt kõike vastu võtma. Mingit erilist toiduainet polegi, mis talle ei maitseks.

Viimasel ajal ta tahab ise lusikaga kausist toitu võtta ja suhu panna. Ma lasen tal mäkerdada, las õpib. Vahel ma panen talle ette taldriku koos toiduga, mida saab mugavalt sõrmedega võtta ja suhu pista ning see tuleb tal üsna osavalt välja.

Toitumise ja söömisega on hetkel kõik hästi ja pigem on meil hetkel teemas see ise söömine, lusikaga kausist või taldrikust ja näputoit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga