aga mina omal ajal…

Iga kord, kui ma kuulen, kuidas keegi tänapäeva noortele või üldse kellelegi teisele ütleb “aga mina omal ajal…”, tahaks ma seitsme tuule poole jooksu panna või kuuli pähe lasta. Endale. Jep, ka mina olen kasutanud seda kurikuulsat lauset oma laste peal. Näiteks siis, kui mu laps mulle terrorit korraldab, kui ma talle enda nutitelefoniga mängida ei anna. Siis ma olen küll öelnud, et “kui mina 4-aastane olin, sõin ma alles mulda, mis nutitelefoni sa tahad?” Aga peab mainima, et ma nean end maapõhja selle eest, sest who cares, mida ma omal ajal tegin? Mis see loeb täna, 2016. aastal, mida ma tegin siis, kui olin 4-,5- või 15-aastane? 

Võtame loogiliselt tõsiasja, et maailm meie ümber muutub iga päevaga. Ja mitte vanemaks vaid kõik, absoluutselt kõik uueneb. Üsna tihti armastasin ma mõelda, kui kohutavalt kiiresti meie maailm edasi liigub ja kuidas sai tõeliselt elu ning lapsepõlve nautida neil aastatel, kus mina alles väike olin. Täielik bullshit. Selle põhjal, mida mu silmad tänapäeva laste ja noorte suhtes näevad, võin ma järeldada, et just tänased noored ja lapsed on tuhat korda targemad, kui meie omal ajal. Mõelgem nii pidi, et kui täna oskab minu 4-aastane näiteks nutitelefoni sisse/välja lülitada, wifit sisse/välja lülitada, mänge alla laadida, neid esimese hoobiga mängida, telefoni laadima panna, mikrolaineahju kasutada, ust lukku panna, siis on tänapäeva lapsed ikka mitu korda nutikamad ja targemad, sest mina 4-aastasena avastasin, kuidas maitseb muld, vihmaussid ja teised pisikesed putukad. 
Jep, mõne jaoks on see ehe lapsepõlv. Minu jaoks oli. Ma olen ikka täiega rahul enda lapsepõlvega, aga ärgem unustage, et ka enne meid eksisteerisid inimesed ja mõelgem, kui nüüd mõni neandertaallane hüpaks kuskilt välja ja heidaks meile ette, et mille kuradima pärast me tikkude või tulemasinaga tuld teeme, sest nemad OMAL AJAL ju kasutasid ainult kivi ja puitu. Või möliseksid nad meiega, et why the hell me kanname made in china riideid, kui nemad OMAL AJAL kandsid kõike seda, mida loodus neile pakkus? Või kui rõvedalt mugavad me oleme, sest läheme poodi, valime kauba, laseme läbi piiksutada, tasume arve ja kõnnime selle moonaga koju, kui nemad omal ajal jooksid mööda metse ringi ja tõid sealt ise oma higi ja vaevaga toidu koju? 
Ma ei ütle, et on ok lasta lastel päevad läbi arvutites, tahvlites ja üldse nutiseadmetes passida, lootes, et nad niiviisi targaks muutuksid. Ma tahan öelda, et see on okei, kuidas maailm meie ümber muutub. Mida ma veel olen täheldanud on see, et enamus neist, kes armastavad “oma aega” peale suruda, kasutavad isegi tänapäeva uusi arendusi, tehnoloogia arengut (e-sigaretid, nutiseadmed jt).
Üsna jabur on mõelda ja peale suruda seda omat aega. Muutused ja uuendused on paratamatud. Kunagi kauges tulevikus on praegune olevik “oma aeg”, sest ma olen rohkem kui kindel ja tegelt on see vägagi loogiline, et tulevikumaailm on veel rohkem teistsugune kui see, milles me hetkel elame. 

Ka mina kasutan tänapäeva uuendusi, sest need on tõesti mugavad. Näiteks saan ma endale keskhariduse, sest välja on töödeldud mugav lahendus neile, kellel pole võimalik igapäevaselt koolis käia- e-õpe. Ma vist ei kujutaks ette, et keegi tuleks ja ütleks mulle, et “mina omal ajal nühkisin koolipinki”. Ma ilmselt saadaks selle inimese ravile. Või mäletan ma lapsepõlvest, kuidas onud ja tädid tänaval suitsu põlema ei saanud suure tuulega, aga nüüd pane aga e-sigar ette, vajuta nuppu ja kimu mõnuga. Pole probleemi. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga