• Jessas, mis pildid!

    Mind valdab alati mingi teatud hirm peale fotoshuuti. Mitte, et ma Katrinis kahtleksin vaid teen seda pigem iseendas. Pole ma ju teab mis sale naine ja ebakindlus minus lööb ikka aegajalt välja. Olen rase või ei, ikka on käsivarred kuidagi suuremad ja hakkavad esimesena silma, kerged sangad puusadel, pisike lotike ripub lõua all jne. Teate ju küll. 😀 Kui ma messengeri aknas nägin kirja “Katrin sent you 2 photos”, mõtlesin, kas avan või ei. Minus pulbitses suur uudishimu, samas mõtlesin, kas Katrin suutis mind pildistada nii, et kõik mu puudused peidus oleks. See pisike ebakindlus on paratamatu – peas kinni, mis teha. Ma olen alati Katrini juures tehtud piltidega rahule…

  • Kuidas boilerita koju soe vesi saada

    Hehe, mulle kohe meenus see, kuidas õde kunagi rääkis, et meil on kodus broiler ja broileris on soe vesi otsas.. ja ma vaatasin teda ja lihtsalt naersin. Isegi ei parandanud teda, elagu oma broileriga edasi, mõtlesin ma, haha. #õelus Sorri, et mul kraanikauss musti nõusi täis on, ma ausalt ei viitsinud neid kohe küürima hakata. 😀 Igatahes ma tahtsin teile näidata ühte magic trikki, kuidas koju soe vesi saada, kui sul b(r)oilerit ei ole. 😀Meil boiler on, aga hetkel sellega mingi jama ja nii me siin ajutiselt eksisteerime – Geit käib tööl pesus, meie lastega keedame rõõmsalt sooja vett ja teeme endale vanni. Loodetavasti saab see boilerijama kiiremas korras lahendatud,…

  • Mu armsake

    Juba neljapäeval oleme koos kasvanud 34 nädalat. Minu jaoks on ikka veel uskumatu, kuidas aeg lendab. Ma ju mäletan nii selgelt, kuidas läksin rasedustestiga wc-sse, ise samal ajal Geidule korrutades, et “mu sisetunne ütleb, et olen 265% rase”. Ma ei kahelnud ka. Ma teadsin. Ja nii ta minu sees kasvama hakkas! Ma mäletan nii selgelt, kuidas paar päeva enne esimest naistearsti visiiti sõitsime Paidest kodu poole, kui tahtsin, et Geit mind Eivere mõisa vaatama viiks. Ma armastan selliseid hooneid. Kui me aga sinna jõudsime, ma autost välja astusin, tundsin ühtäkki, kuidas minust miski välja voolas. Kontrollisin – veri! Pisarad hakkasid mööda põski alla voolama ning läksin autosse tagasi ja ütlesin…

  • Meik on feik!

    Me oleme päris palju arutlenud ja vaielnud Geiduga meikimise teemal. Tema arust on päris ok, kui mul on nt ainult kulmud värvitud ja tema ei hakka iial taipama, milleks on vaja jumestuskreemi ja “pruune triipe” põskedel. 😀 Ega mina ennast ju väga ei meigigi, nagu te teate. Põhiline, mida ma teen, ongi kulmud, sest mul on need loomulikult niiii heledad, et kui ma neid ei värvi, küsitakse tihti, kas ma olen vähihaige või kus mu kulmud on. Nii tüüpilised küsimused, et närv ka tõmblema ei hakka. 😀 Kui ma laseks oma kulmud ära värvida nii, et pikka aega pole vaja endal seda teha, poleks mul meigiasju vajagi. 😀 Eile aga…

  • Kuidas lapsed õues soojas ja kuivad püsivad?

    Laste jaoks ei ole vist mitte kunagi halba ilma. Halba ilma sellesmõttes, et nad ei tahaks välja minna. Kui on megakülm ja päike sillerdab taevas, armastavad nad kelgutada. Kui on hall, sombune ja pudrune, on hea selles pudrus mängida. Kui on suvi, siis… nad heameelega elaksidku õues. 😀 Ma ei liialda, kui ütlen, et Hendrik ja Raimond on lapsed, kes igast ilmast maksimumi võtavad. Näiteks meeldib neile lumes püherdada, lompides hüpata ja ka seal võimalusel pikali visata. Vähemalt korra. Isegi imestan, et sellise nautimise kõrvalt neil tervis üsna hea on. Kuigi jah, viimasel ajal on siin erinevad pisikud nii kergelt meile ligi tikkunud, aga üldiselt peab nende tervis sellisele möllamisele…

  • Lutiprii elu

    Huhh, täna on Kristofer KOLM PÄEVA olnud ilma lutita. Te ei kujuta ette, millist uhkust ma tunnen tema ja eelkõige iseenda üle. Jep, sest arvestades meie eelmist katset teda lutist võõrutada, kus üks õhtu me lihtsalt ei leidnud lutti üles kuskilt ning mõtlesime, et ah olekski aeg sellest loobuda, aga mõned tunnid hiljem, öösel, nagu murdvaras meeleheitlikult taskulambiga mööda pimedat korterit igast praost ja vahest lutti otsisin, pole ma kordagi mõelnud, et peaks uue luti ostma või kodus ringi tuhlama, äkki ikka kuskil mõni leidub. 😀 Kindlasti kuskil mõni on. Ma pole lihtsalt sattunud ühegi peale. 😀 Aga seni, tõesti, pole hulle probleeme olnud, et tekiks mõte uus osta. Ma…

  • Meie võltsi suhte tagamaadest

    Mitte võlts nagu, et õu maksa võlts ära vaid nagu võlts, vale… mmm feik… okei, vast saate aru küll. 🙄 Ma lugesin just (Mari)melli postitust sellest, kuidas sotsiaalmeedias eksisteerivad võltssuhted. No see pole ju enam mingi uudis, et siin näidataksegi kõike läbi õnnefiltri, eksole. Ka mina ise. Ega ei kujuta end küll ette jagamas pilte, kuidas vetsupotti küürin või Geiduga vaidleme või kumbki lastest mingit järjekordset lollust jälle teeb… Samas äkki peaks? Igatahes, ma tahtsin kirjutada sellest, et tegelikult on see teema väga suur ja vägaaaa lai. Ma kunagi lisasin Geiduga rohkem pilte sotsiaalmeediasse, all südamed, võibolla ka mõni diibim mõttetera, kuidas me ikka läbi tule ja vee sõuame. Viimasel…

  • Wannabe smuutitajad

    Meie pere on aastatega pöördunud smuutiusku. Või jäätisekokteili või piimakokteili või… ükskõik, millise blenderijoogi usku, sest kõike seda, mida me Nutribulletis kokku keerame päris smuutiks ei saa ka nimetada. Ega ma ei teagi, kas ka neid meie smuutisid saab päris smuutideks nimetada, seega smuutiproffid, andestage mulle, kui ma olen ekslikult joonud mingit muud jama sisse, mida ise koguaeg rõõmsalt smuutiks nimetanud. 😀 Meil on külmikul selline spikker ka, kust ma aegajalt ikka maha piilun, mida sinna Nutribulletisse pista: Meie peamised smuutipõhjad on kas vesi või keefir. Aga toon teile ka mõned meie lemmikumad joogid, mida armastame valmistada. Vahel niisama, vahel peale õhtusööki magustoiduks. Maasika-banaani-keefiri smuuti. Sinna lisangi maasikad, banaani ja…