• Kellele anda oma hääl, kui ei jaga poliitikast mitte midagi?

    Ma alustan seda postitust kohe siira ülestunnistusega – kui asi puudutab poliitikat ja valimisi ja hääletusi… olen ma ilmselt maailma lollim inimene. Ma ei jaga poliitikast mitte midagi, ei ole kursis teemadega, mis selle ümber keerlevad ega tegelikult, ausalt öeldes, huvitugi sellest. Eluga olen justkui rahul, millegi üle ei kurda (mis puudutab elu Eestis) ja rohkemat nagu nõuda ka ei oska. Jep, nüüd ilmselt paljud tahaks mind lolliks sõimata või kividega surnuks visata, aga ähhäää, ma juba tunnistasin ise, et selle koha pealt olen ma küll loll nagu lauajalg. Ma ei tea, kas selle üle piinlikust tunda või ükskõikset suhtumist omada. Valin selle viimase vist. Okei, natuke ikka piinlik on,…

  • Haiglakott – kas üldse pakkida midagi kaasa?

    Ma ütlen ausalt, mul ei ole mingit haiglakotti kokku pakitud. Pole lihtsalt viitsinud ja ideaalis läheks ma üldse sünnitama tühjade pihkudega. Okei, rasedakaardi pean kaasa võtma, aga üldiselt kõik muu saan ju haiglast – riided lapsele, mähkmed, suured sidemed. Siiani olen küll saanud. Esimese lapsega pakkisin terve elamise kaasa. Pärast, kui kojuminek oli, kirusin end maapõhja, et nii palju kodinaid kaasa olin võtnud. Enamus asjad ei leidnud kasutust ja seisid kottides niisama, aga kuna see oli mu esimene sünnitus ja sotsiaalmeedia oli minu jaoks võõras koht, siis väga ei teadnud ka, mida päriselt vaja oleks. Teise lapsega vedasin ka tegelikult asjatult kasutut träni endaga haigla kaasa, aga oluliselt vähem kui…

  • Sarisünnitaja mõtisklused

    Mul on täna sellised kahtlased päevade moodi valud. Regulaarsed ei ole, aga üsna sagedased. Jäin siin mõtlema, et huvitav, kui ta ennast seal sees peaseisu pööraks ja ma ise sünnitada saaksin, kas nüüd neljas sünnitus oleks kuidagi kergem, valutum ja kiirem eelnevatest? Mu loogika ütleb, et no, kui mina peaks midagi rasket, ebameeldivat ja valusat neljandat korda järjest tegema, tuleks mul see küll kordades paremini ja kiiremini välja kui esimesel korral. Samas ma ei ole ju emakas ka, niiet… puhas uitmõte lihtsalt, et miks nii olla ei võiks, eks. Kui rääkida eelnevatest sünnitustest, siis kõik on läinud minul ajaliselt lühemaks – esimene 11h, teine 8h ja kolmas 5h. Esimene laps…

  • Palju paksu pahandust*

    Kõik algas ühel päikesepaistelisel päeval, mil sain saatusliku kõne – kuller helistas ja teatas, et mulle on pakike. Igakord ma hüppan rõõmust lakke, nagu üks väike laps, kui kuller mulle paki toob. Igasuguseid lahedaid kingitusi on alati nii tore saada! #blogijaelu Aga kui tuuakse midagi maitsvat, vot siis ma vangutan küll pead ja sean oma närvikava valmis, kuidas lastele paki sisu presenteerida. Ma ei tea, miks, aga nemad on arvamusel, et mina ja Geit oleme magusa jaoks liiga vanad. Miks me peame magusat sööma, kui me ei ole lapsed? Kus on vanematekaitse silmad? Ma tajun siin vaimset terroriseerimist. 🙄 Valio saatis meile proovimiseks nende uusi piimasnäkke, kahe erineva maitsega –…

  • Hullumas

    Kas see esmaspäev kunagi läbi ka saab? Selline tunne on, et see lihtsalt venib ja venib, aeg ei liigu üldse edasi… Mu päev on olnud marujama. Tõesõna. Mul on täna närvid no nii läbi. Algas see sellega, et mingi tüüp, kes eile minult instagramis koguaeg küsis, kui pikk ma NÜÜD olen ja mida ma NÜÜD teen ja kuidas mul NÜÜD läheb, korrutades neid küsimusi mingi 72626277 korda ja tehes mulle nii palju videokõnesid, et mu telefon kokku jooksis, helistas mulle täna hommikul 6.34, et küsida, kui pikk ma ikkagi olen NÜÜD. Kui hommikul vara mu telefon helises (Geit pani kõne kinni) ja Geit veel magas, ärkasin ma kerge paanikaga üles…

  • tere pühapäeva!

    Päris aktiivne nädalavahetus on olnud. Reedel käisin naistearsti ja ämmaemanda vastuvõtul, et ära otsustada, mis edasi. Ma otsustasin, et välist pööramist teha ei lase ning jäi keisrivariant. Kontrollis käies katsus arst mu kõhtu, et aru saada, kus miski on ning beebile see vist eriti ei meeldinud, ja tema südametöö kiirenes oluliselt. Kui norm südamelöögid on 140-150, siis tema oma puperdas 180-190-200 vahel ning mu enda vererõhk tõusis ka kõrgeks. Nii mind sünnitusosakonda KTG alla saadeti. Lamasin seal lõpuks kokku tund aega ning õnneks lapse südametöö normaliseerus. Jumal tänatud. Mul oli korraks juba hirm, et mind jäetakse sisse ja läheb juba asjaks. Üsna creepy oli seal sünnituspalatis ringi vaadata. Tuli meelde,…

  • Esimene visiit raseduskriisinõustaja juurde

    Nonii! Teisipäeval oli see päev, mil kauaoodatud esimene nõustamine kätte jõudis. Selleks päevaks olin ma muidugi rõõmus ja rõõsa ja pablasin hullult, et mille üle ma seal kurtma hakkan. Tüüpilise ettemõtlejana käisin peas läbi sada erinevat kujutluspilti, kuidas istume seal, kohmetult üksteist põrnitsemas, mina naeratan talle, tema mulle… Küsib mõne küsimuse, jälle vaikus ja nihelen seal toolil ega oska midagi rääkida. Tegelikult ega ma nii ebapädevaks nüüd ühtegi nõustajat ei pea, aga siiski… mul on loll komme kõigest kõige halvemat ette mõelda. Mis teha. Igatahes, jõudsin ma sinna ukse taha ning pidin natuke ootama. Endiselt ketrasin peas mõtet, mida ma ütlen, kuidas ma alustan, mille üle ma üldse kurdan? Peopesad…

  • Mandlite operatsioonist

    Hendrikul lõigati mandlid ära. Juba tegelikult eelmise aasta veebruaris pidi ta opile minema, aga kuna ta üsna tihti haige oli, lükkus see edasi… Kuni selle aasta veebruarini. Kuna suvel väga ei soovitata lõigata, venitasin asjaga talveni, käisime 9. jaanuar kurgu-nina-kõrvaarsti juures kontrollis ja juba 5. veebruar saime opiaja. Päris kiiresti, eks. Ma ise kartsin, et ei saa nii ruttu, sest Tallinnas oli viimati järjekord vähemalt aasta. Väikese koha võlud. Vist. Hendrik on käinud adenoidiopil, mille ilusti üle elas ja väga hästi ka taastus. Peale seda tekkis kõrvadega probleemid, st iga kuu oli kõrvapõletikus, mistõttu oli ta peale aastast arstide vahet jooksmist peaaegu kurt juba ning lõpuks otsustati ka kõrvaga opile…