***

“Emme, miks sa nii hapu supi tegid?”

Mul on täielik rabarberihullus peal. Esimest korda elus. Ma jälestan rabarberit. Ei suuda ma seda paljalt süüa (rabarber on siis paljas, mitte mina), ei suhkruga, aga kisselli sees on see maailma parim asi. Lasin endale üleeile tuua mõned “oksad” ja keetsin nendest kisselli. Ühtlasi oli see mul esimene kord elus ise kisselli teha. Mõtlesin, et läheb raudselt pekki, aga lõpuks…

Continue Reading

***

Suure tähe väiksed tähed: emadepäeva eri

See pilt kirjeldab jõle hästi mu poegade iseloomu ja käitumist – Raimond ja Kristofer on pigem sellised lõbusad ja seltskonnahinged ning Hendrik tagasihoidlik ja häbelik. Mõtlesin, et kuna Emadepäeval olen kirjutanud kas sellest, mida emaks olemine minu jaoks tähendab või mida minu ema mulle tähendab, tegime sellel aastal midagi uut. Kuna Raimond veel nii sõnaosav ei ole ja Hendrik on…

Continue Reading

***

Kuidas öelda ei

Käisime eile Rakvere Põhjakeskuses ning käigu pealt tekkis Geidul mõte minna Hesburgerisse. Ma hakkasin kohe silmi pööritama, sest mina ju seda kraami süüa ei taha (lugege: tahaks, aga ei saa 😁). Eeskujuliku kavajälgijana pean lihtsalt nii ütlema, andestage. Kohe hakkasin mõtlema, mida võiksin mina siis samal ajal süüa, sest olin jumala kindel, et kui nemad söövad ja mina seal näljase…

Continue Reading

***

Miks ma iseennast mõnitan

Ma ei tea, kas vanemad on mulle seda õpetanud või olengi ma sellise iseloomuga, aga juba lapsest peale oskan ma iseenda üle naerda. Muidugi ei ole ma enesevihkaja ega mõnita ennast igal esimesel võimalusel, aga teate ju küll, mida ma mõtlen. Mina usun, et elu on palju lõbusam, kui inimene oskab enda puuduste kohta käivad vihjed, kommentaarid ja märkused pöörata…

Continue Reading

***

Tervislikud ampsud beebile ja väikelastele

Estgenic (link!) saatis mõnda aega tagasi meie kuttidele proovimiseks igasuguseid snäkke, püreesid ja tuubikaid. Tuubikad, mõned snäkid ja püreed läksid Kristoferile ning kõik muu kraam Hendrikule ja Raimondile. Nende pakenditega on hea see, et seal on peale kohe märgitud mis vanusele alates miski on. Ma mõtlen kohe nii, et on näha, mitte ei pea kuskilt tagant kirbukirjas lugema. Kuigi ma…

Continue Reading

***

Ma arvasin, et võiks joosta…

… aga nagu ikka, arvasin ma valesti. Minust ei saa iial vist jooksjat. Ok, see on vist liialdus, sest isegi sitast saab saia teha, vanarahvas kõneleb või keegi muu, aga ma ei suuda vist iialgi joosta. Ja siin ei kehti isegi see vana hea never say never ütlus. Ma olen tohutuid vahemaid kõndinud. Kiiresti kõndinud. Ja vahel ikka mõtlen, et ohh, ma…

Continue Reading

***

Mida üks kodune mammi nendest asjadest ikka teab

Kell on 05.44 ja võib vist öelda, et mu pea on täna natsa värskem. Kirjutasin eile teemal, mis nii mõnelegi südamesse läks ja vihaemotsiooni esile tõstis. Ma siiralt vabandan, minu kavatsus ei olnud kellelegi näpiga näidata, et näe, mina suudan, miks sina ei suuda. Ma võtsin asja väga must-valgelt ning unustasin vaadata laiemat pilti. Tõsi, avalikult kirjutades ei saa ma…

Continue Reading

***

Emaks olemisest

Huvitav, et see emaks olemine on jõle raskeks ja hädaldavaks tehtud tänapäeval. Kas ma olen ainus ema, kes neid asju igapäevaselt saab, isegi oma kolme lapse kõrvalt? Veini ja šokolaadi ma ei taha, muud asjad saan täpselt siis, kui ise tahan. Lapsed ei ole mingiks takistuseks, olen ma taibanud. Kunagi aastaid tagasi meeldis mulle küll hädaldada, kui väsinud ma olen,…

Continue Reading