• Me oleme valmis! (peaaegu)

    Kirjutasin pea terve postituse valmis ja siis kustutasin jälle ära… Esimene versioon oli kirjana, kuid mõtlesin, et see on tsipa ebaoriginaalne, arvestades seda, et mitmed blogijad (ja ilmselt ka mitteblogijad) seda teevad. Üldse olen ma mõttevaene inimene ja ei oskaks ilmaski nii lüüriliselt sõnu ritta seada nagu paljud emmed blogimaastikul seda teevad. Ma alati loen neid kirju imetlusega! Oskus niiviisi sõnu ritta seada.. #imetlusväärne Minult on ikka küsitud, et mis meil Kristoferi jaoks valmis pandud on. Kas oleme omadega nii valmis, et kui sünnitamiseks läheb, pole millegi üle vaja muret tunda? Absoluutselt mitte! Elu on näidanud, et kõik ei lähe plaanipäraselt. Näiteks ei ole ma mitte ühtegi mähet muretsenud. Beebiriideid…

  • Lotomängust

    Ma olen vist üks kõige halvem lotomängija. Mitte, et see kohustuslik oleks ja pigem ongi hea, kui sellisest nn hasartmängust eemale hoida, pidavat ju lotomäng sõltuvust tekitama, aga olen enda jaoks mõelnud selgeks plaani – mängida igal kolmapäeval bingot, panustada see üks või kaks eurot (vahel kahe väljaga piletid) ja jääda lootma võidule. Tegelikult ei looda ma kunagi võita, minu meelest on see puhas õnnemäng. Sellest plaanist panustada iga nädal paar eurokest, et ehk õnn naeratab mulle ja võidame miskit, on välja kujunenud see, et ostan pileti siis, kui meelde tuleb. Kolmapäeviti mõtlen küll hommikul, et ostan pileti. Kaotada on mul vaid ju üks euro, aga kui õhtul telerist bingo…

  • üks, kaks, kolm või rohkem

    Täna jäi silma üks postitus Facebookis, kus küsiti, kas kahe või kolme lapsega on raskem kui ühega. Kas väikese vanusevahega lastega on raskem toime tulla? Kui kiiresti on harjutud uute elukorraldustega, kui lisaks ühele olemasolevale lapsele on peres veel teine ja kolmaski? Loogilises võtmes on kahe või kolmega alati raskem kui ühega, sest kõiki asju pead sa tegema mitmekordselt, oma tähelepanu pead sa jagama mitmekordselt, ennast jagama kõigi laste vahel. Minul oli kõige raskem harjuda uute elukorraldustega siis, kui saime oma esimese lapse – Hendriku. Ikka olid harjunud magama terve öö, hommikul ärgates tegid endale süüa ja jõid rahulikult kohvi, planeerisid oma aega ise. Peale esimese lapse sündi oli üsna…

  • Sünnituseelsed probleemid

    Käisin täna teist korda Paide sünnitusosakonnas. Esimene oli peale eelmist ämmaka visiiti, kui läksin tavapärasele KTG uuringule. Sealses haiglas pidid lõpurasedad selle uuringu läbi tegema, mis minu jaoks oli esmakordne. Ma pole pidanud ühegi lapsega seda raseduse ajal tegema, v.a Raimondit oodates, kui mul kahtlustati preeklampsiat ja olin sünnituseelses osakonnas sees, Tallinnas. Täna otsustasin helistada ämmaemandale. Süda ei andnud rahu ja mind valdas kahtlustunne. Nimelt 3-4 päeva tagasi tundsin öösel kohutavat valu ülakõhus. Ma esiti arvasin, et tegemist on gaasidega. Magada ei saanud, vaevlesin ja vaevlesin, kui lõpuks see valu ka üle läks. Peale seda ööd on mind vaevanud nõrkusehetked. Süda hakkab järsku kloppima, käed värisema, higi mööda nägu alla…

  • Beebiraamat- mugav viis talletada kõik oluline

    Tunnistan ausalt, mul ei ole ühegi lapsega olnud beebiraamatut ja kui ma sellele täna mõtlen, siis on mul isegi natuke kahju. Kohe väga kahju, sest hetkel oleks jumala hea neid lugeda ja meenutada. Veel huvitavam oleks seda teha Hendrikul ja Raimondil, kui nad juba suuremad on. Tähtsamad eluetapid ja arengud on mul küll meeles, aga oleks ju hea, kui nad oleks kuskil kirjas ja juures isegi mõni pilt imiku- ning lapseeast (pilte on mul küll palju-palju, aga mingeid vanuseid või kuupäevi ma nende taha kirjutanud ei ole kahjuks). Kuttidest on mul alles ka mõned mälestusesemed – käepaelad, mis haiglast said, riided, millega haiglast nad koju sai toodud, esimesed papud… Sellised…

  • Riidemaailm – poisid versus tüdrukud

    Ma jäin täna ühe uue koostööpartneriga pikemalt arutlema sellisel teemal, nagu seda on laste riided. Eelkõige just imikute riided ja leidsin end jällegi mõttelt, kui kesine valik on erinevates veebipoodides ja tavakauplustes beebipoiste riietel. Ma käin Hendriku ja Raimondiga üsna tihti poest riideid vaatamas. Hiljuti käisime Takko Fashionis, mis on üks meie lemmikpoode – kuttidele saan sealt alati midagi, sest hinnad on taskukohased, kvaliteet ka üsna hea ja riided on ilusad. Samas olen igal korral kiiganud ka imikute riiulile ja beebipoiste valikus on seal enamasti pluusid ning püksid – bodyd, sipukad.. Valik on täiesti olematu. Teisel pool riiulit laiutavad aga beebitüdrukute bodyd, sipukad ja absoluutselt kõik need riideesemed, mida üks…

  • Me saime lapse

    Kui härra täna hommikul teatas, et ta tahab vaadata õhtul telerist uut saadet “Me saime lapse”, siis mul lõi peas häirekella ja ma ütlesin talle, et kindlasti ei vaata. Ma ei ole seda tüüpi inimene, kes vahetult enne sünnitähtaega tahaks näha igasuguseid sünnitusvideosid või valudes vaevlevaid emasid. Või üldse raseduse ajal. Ma ei mäleta, kas see oli enne Hendrikut või Raimondit, aga ostustasin vaadata youtubest sünnitusvideot. Ma reaalselt pidin pildi kotti viskama ja see tekitas minus nii rõveda tunde. Hakkasin üle keha higistama, kõrvus kumises, süda hakkas pekslema.. Hirm puges aina enam naha vahele. Ja nüüd on täpselt sama.. Ma olen küll tugeva närviga, aga ma ei suuda never vaadata…

  • Muutusin üleöö meheks – ja petturiks!

    Mina aru ei saa, kas inimesed mängivad lolli või nad ongi seda, aga täna hommikul blogisse tulles, avastasin, et mu venna tegusid hõõrutakse mulle jälle nina alla. Eile nägin Facebookis ringlemas oma venna (häbi tunnistada lausa) pilti, all tekstiga, et võtab liiga palju objekte, küsib ettemaksu, aga tööd valmis ei tee. Mulle ei tulnud see absoluutselt üllatusena. Ta on terve elu selline olnud – võtab võlgu ja tagasi ei maksa, rotib asju ja nüüd siis see ehitusteema. Kui ta mulle ammu aega tagasi rääkis, et on firmaomanik ja tegeleb ehitusega, mõtlesin ma endamisi, millal ta jälle jama kokku keerab. Mu meelest oli see ainult aja küsimus ja nii läkski.. Kunagi…