Kuidas ma tahaks lihtsalt siit kehast kaduda ja mõne uue leida. Parema. Ilusama. Sellise, millega rohkem rahul olen. Ütlen otse. Ma vihkan end.. Ja see tekkis mõnda aega peale keisrit. Ma ei suuda siiani oma alakõhtu väga vaadata. See haav ei ole kole, aga tuletab mulle meelde seda päeva, mil pidin üksinda midagi nii õudsat …

Mõtlesin ja mõtlesin ning võibolla ongi see väikest viisi teraapia, kui saan siin kurta. Võibolla lähekski sama “sarjaga” edasi, aga kirjutaksin teile natuke erinevatest teemadest, mis mind painavad ja kogu selle tohuvabohu mu sisse on tekitanud. Tahan kirjutada teistest inimestest. Lähedaste toest selliste emotsioonide keskel. Need emotsioonid, mida tunnen täna, ei ole mulle sugugi võõrad. …

Ma olen enamasti ikka selline inimene, kes püüab oma emotsioonide ja kurbade mõtetega ise hakkama saada. Kellele need ikka korda lähevad või teistel ju ka omad mured – mõtlen nii tihti. See on ka ilmselt põhjus, miks sellistel teemadel siin vähem kirjutan… Ma sattusin täna lugema niivõrd head (ma ei tea, kui inimlik on selle …

Ma vaatasin eile Kuuuurijat. Tahaks kohe alustuseks ühe korraliku kajaka maha panna. Ausalt. Mulle muidu Lusti saated väga meeldivad, aga see…. no leiti ka materjali, millest saadet teha, kuigi ega hea huumor mööda külge maha ei jookse ju. Ma mõistaks ilmselt siis kogu seda situatsiooni rohkem, kui Orgu jagaks laiali toitumiskavasid, kus hommikusöögiks on suhkruid …

Tere ilusat pühapäeva! Pole siin tegelikult midagi nii ilusat. Adeele jauras terve öö ja kui lõpuks leppisin asjaoluga, et ma enam magada ei saa ja tõusen üles, siis…. siis jäi tema magama. Õnneks ei olnud üldse raske tõusta ka. Nagu krapsti olin üleval. Miks? Sellest räägin teile kohe lähemalt. Ma pean ära mainima, et pealkiri …

Homme on esimene september! Jah, ma kirjutan kuupäeva sõnadega, sest ma olen niiiiii elevil. Paljud kindlasti mõtlevad, et riläääääääks, see on kõigest september ja kõigest kool ja… Tavaline ju. See on iga aasta nii. Aga eiiiii, see ei ole tavaline. Minu laps läheb kooli. Ta läheb kooli! Minu laps! Minu pisike Hendrik. Ta on suureks …

Jep, aeg liigub linnulennul. Mul on kombeks seda üsna tihti siin mainida. No nii igaksjuhuks, kui teil peaks meelest ära minema. Iga kord, kui ma panen postituse pealkirjaks numbri, tähendab see seda, et meil on perelisa oodata. Või siis, kui teatan, et karsklaseks hakkan. Haa! Pole siin mingit perelisa. Meil on juba nii suur pere, …

Kui pisikesena tundsin, et mu kodu on seal, kus ma elan koos oma vanematega, siis nüüd, täiskasvanu eas, on see kodutunne veidike muutunud. Minu jaoks ei ole kodu seal, kuhu ma rahvastikuregistri järgi olen sisse kantud. Kui aus olla, ei tunne ma siin, kus me täna elame, ennast üldse koduselt. Okei, asi nii hull ei …