• #nolifer

    Istun elutoas diivanil. Kõik teised magavad! Saate aru jah? Kell on 8.42 ja laupäeva hommik ning ma olen ainus hingeline siin korteris. Kui välja arvata kassid ja koer. Nemad on ka üleval. Nõuavad süüa ja närvivad plätusid. Tegelikult olin ma juba kell 5 üleval. Läksin öösel ühe paiku magama ja panin endale siis äratuse. Et saaks varakult tõusta. Et saaks hakata varavalges pesu pesema. Eile hakkas see kurikuulus Türi Lillelaat pihta ja meil oli plaan täna sinna minna. Aga et see teoks teha, pidin lastel teatud püksid ära pesema, mis nad eile korralikult ära trööstisid. Pesu pestud… nüüd pole enam midagi teha. Millal need lapsed ärkavad? Millal mu kallis härra ärkab? Miks…

  • egas hambapesu mingi naljaasi ole!

    Meie peres on suuhügieen tähtsal kohal. Vähemalt viimasel ajal. Lapsed väga ei huvitu sellest ja sellepärast pean ma igal hommikul-õhtul sellist klouni mängima, et hoia peast kinni. Kõige halvem asja juures on see, et nad tahavad ise oma hambaid pesta. Ok, ühest küljest on see ju hea, et laps ise tahab, aga no, kui nemad ise oma hambaid pesevad, siis hiljem on mõistatamist oi kui palju. Kas need hambad said nüüd pestud või ei? Mis tükk sul seal esihammaste vahel on? Mina olen ikka korralik hambapesu inimene. Mõnel üksikul korral närib mind laiskuseuss ja no.. tunnistan, ei viitsi end vannituppa vedada, sest vahel magan ma poole päevani, aga selle eest…

  • kõnehäired ja logopeediline tugi

    Ma olen mitmeid kordi tundnud end väga väga väga halva emana, sest minu 5-aastane poeb käib oma kõnehäiretega logopeedi juures. Kuigi selles reaalselt minul süüd ei ole, siis tunnen end ikkagi kehvasti. Kuidas kõik algas? Hendrikul oli üsna tihti nohu, ta norskas magades ja suu vajus ka pidevalt lahti (magades). Arsti juures selgus, et adenoidid segavad tal korralikult nina kaudu hingamist ning need on vaja eemaldada. 2015 suvel käisimegi adenoide eemaldamas ja ma südamest lootsin, et kõik hakkab minema paremuse poole, sest kõnega tekkis just siis probleemid, kui adenoidid suurenesid. 2015. aastal käis ta ka lasteaias juba ja peale operatsiooni läks kõne hulga paremaks. Ma olin tõesti rõõmus! Üks hetk aga…

  • Milliseid blogisid loen mina?

    Ma alguses õieti ei saanudki aru, et mis moodi see hääletamine välja hakkab nägema. Ilmselt midagi sinna kanti, kuidas oli see eelmisel aastal. Nüüd selgus, et ühelt IP aadressilt saab kuni 5 häält anda. Ühest blogist sain aru, et igas kategoorias saad viie oma lemmiku eest hääletada, kuid lõpuks vist on ikkagi nii, et kogu hääletuses saad 5 häält anda? Ma pole ükski aasta väga kellegi poolt hääletanud. Esimesel aastal ma ei taibanud isegi oma lugejaid üles kutsuda, et nad minule oma hääle annaks. Ma ei tea, miks. Oma hääli jagan vastavalt sellele, kelle blogi aegajalt loen, kõigile kahjuks ei jagu, kuigi ma hääletaks kõigi poolt, kui saaks, sest kõik…

  • esimene vlog: ära vaata

    Täna on säärane ilus päev, kus ilm on jälle pilves ja mina “pakatan” energiast. Pidin end vägisi voodist välja ajama, et lapsega logopeedi vastuvõtule minna ja kui ma juba õue läksin, siis mõtlesin, et prooviks ka selle vlogimise ära. Ah mis seal ikka, ega ma välimuselt enam hullemaks minna ei saa! Enjoy it!  Igaksjuhuks lisan, et ma ei käinud endaga logopeedi juures vaid ikka lapsega. Jumala vinge oli! Vajadusel valige mutrivõtme alt parem kvaliteet. 🙂 Ah muidugi.. kommides võite ikka märku anda, kas tahate veel mu nägu näha videopildis. 😀 

  • hirmude ületamine

    Ma olen siin väga palju rääkinud oma hirmudest. Kunagi ma olingi inimene, kes paljusid asju kartis ning elu jäi õieti justkui elamata, kartes ühte või teist asja. Eelistasin pigem olla vagusi ja mitte vastu võtta uusi väljakutseid. Uued asjad tundusid minu jaoks ennekõike hirmutavad. Minu elus on kaks asja, mille vastu ma hirmu tunnen/tundsin. Ämblikud ja bussisõit. Väiksena kartsin, et ämblikud pistavad mu nahka, nüüd on pigem selline ebamugavustunne nende suhtes. Mul tulevad külmavärinad peale, kui ma näen mõnes filmis või videos ämblike. Samas ma ei tapa neid kunagi. Pühin kas kühvlile ja viskan välja või näiteks täna lapsed näitasid mänguväljakul mulle ühte ämblikut. Nad ka kardavad ja ei saanud…

  • kus alles müttab!

    Raudselt mõni mõtleb, et kaua see Jane sellest rasedusest ja tittedest vatrab. 😀 Aga ma ei saa sinna midagi parata.. Mul on nii palju kirja panna ja nii palju mõtteid ja hetkel on just rasedus ja kõik sellega seonduv mulle südamelähedane. 🙂 Mulle on juba algusest peale arst öelnud, et sellest kõhuelanikust tuleb üks maruaktiivne laps. Kuklavoldiuuringus siples teine nii, kuis jaksas. Üritas vist arsti eest ära joosta. Looteanatoomias tegi korraliku maratoni ja lisaultrahelis siples ka nii, et hoia peast kinni. Ma hakkasin pisikesi mulksukesi päris varakult tundma. Võib-olla tegelikult juba varem, ma lihtsalt ei osanud neid eristada gaasidest. 😀 Õhtuti pikutasin diivanile ja keskendusin ning olemas need olidki. Päevasel…

  • krooniline terviseprobleem

    Ma pole vist mitte kunagi olnud nii õnnelik, kui üleeile! Miks? Sest mul on igal aastal silmapõletik (ei, mitte sellepärast, seletan natuke allpool põhjust). Heal juhul kord aastas, halvimal 2-3 korda. See on olnud mul sellest ajast peale, kui ennast mäletan. Ma ei tea, miks see tuleb ja kas seda saaks kuidagi nii ravida, et ta jäädavalt kaoks. Kipub olema ta korra soojal ajal ning teine kord külmal ajal. Kui ma teismeline olin, siis perearst pani diagnoosiks silmasisese odraiva. Ja nii ma elasin mitu aastat teadmisega, et mul ongi silmas odraiva. Eelmisel aastal läks aga silm nii hulluks, et ma peaaegu ei näinudki sellega enam. Pöördusin EMOsse ja seal öeldi,…