• Visiit pealinna erakorralisse

    Kuna ma eile Paide emost mingit südamerahu ega kindlustunnet ei saanud ja ämmakas soovitas ka siiski Tallinna erakorralisse pöörduda, siis täna ma selle teekonna ka ette võtsime. Üsna tüütu on sõita pikka maad, aga no, mis teha.. Südamerahu saamiseks olen nõus kasvõi teisele poole maakera sõitma.  Hommikul käis mees mu õel järgi, kes tuli lastele seltsiks, et meie saaksime kahekesi rahulikult ära käia. Ei olnud mul ju õrna aimugi, kaua seal emos minna võib. Kui ma Hendriku või Raimondiga seda osakonda juhtusin külastama, siis pidin ikka tunde ootama, et saaks koju puhkama minna. Ja lastega oleks üsna tüütu ning närvesööv seal istuda ja oodata. Veel enam, et neile on rahulikult…

  • visiit EMO’sse

    Viimased päevad olen end väga halvasti tundnud. Tegelikult hakkas see kammajaa peale juba detsembri alguses. Nimelt üks õhtu hakkas vasak jalg, käsi ja peapool valutama. Terve öö magada ei saanud, hommikuks oli see painaja õnneks läbi. Peale seda ööd on hakanud käed ära surema, valutama ja ka peavalu on vägagi sagedane külaline. Kätes on täpselt selline tunne, et veri ei käi ringi.. nagu mingi kork oleks ees. Veresooned tulevad väga nähtavale.    Ämmaemand arvas esialgu, et tegu on magneesiumipuudusega. Nii ma hakkasingi magneesiumi tarbima ja kuu aega hiljem tundus, et asi on korras. Nüüd viimastel päevadel on enesetunne jälle halvaks muutunud. Käsi valutab ja kui see lõpeb, hakkab pea valutama.…

  • vallalise naise teejuht

    Kell on 7:41 ja ma otsustasin sellisel ilusal hommikul koostöö raames kirja panna oma mõtted raamatust, mille saatis mulle kirjastus SEIK. Selle kirjastuse näol on tegemist algajatega, kes alles hiljuti andsid välja oma esimesed raamatud, seega on vist andestatav, et nad väga ei süvenenud blogisse enne, kui mulle kirjutasid*.  Raamatud koosnevad seiklusrikastest ja huvitavatest tegudest, mida üks naine või mees peaks korra elus tegema.    Raamat ise on mugavalt väike ja käepärane. Lihtne endaga kõikjale kaasa võtta, kui sa tõesti oled seiklushimuline ja tahad end proovile panna.    *Kirjastus oleks võinud raamatu pealkirjaks panna hoopis “100 asja, mida iga vallaline naine vähemalt korra elus tegema peaks”, sest tõesti, selles raamatus…

  • lastevaba aeg

    Sõitsime eile Tallinnast koju ja tuju oli nii hea. Kohe nii hea, et tekkis idee lapsed nädalavahetuseks minu vanemate juurde viia. Ma ei mäletagi, millal nad meist eemal olid kauem kui paar tundi. Mõtlesin, et oleks hea vaheldus olla ilma nendeta. Saab rahulikult kodus koristada ja olla, võib-olla isegi mehega midagi kahekesi teha või kuhugi minna.  Laupäeva hommikul viisime lapsed vanavanemate juurde ning avastasime end Vändra ehituspoe ees passimas. Olime kui eksinud loomad. Tabasin end mõttelt, et ilma lasteta polegi nagu midagi teha. Asi on ilmselt selles, et me väga ei saa lubada omavahelist aega, et kahekesi käia ja olla. Koguaeg ninapidi lastega koos ja juba harjunud, et kõik meie…

  • näonahk raseduse ajal

    Mina olen see rase, kelle näonahk totaalselt pekkis on! Ma ei tea, milles konks ja miks mu sees pesitsev avokaadobeebi mulle selliseid kaikaid kodarasse loobib, aga no eelmiste rasedustega olin ma püha püss. Ausalt kah! Polnud probleemi näonaha ega juustega, aga hetkel kukuvad vist mõlemad küljest. Selline tunne on küll. Kuna ma pole ise kunagi ostnud mingeid näomaske või -kreeme, siis mõtlesin erandi teha, kui nägin teleris Loreal maskide reklaami. Miski nagu kutsus ostma. Nagu ühele laisale inimesele kombeks, olen ka mina võtnud kapist kookosõli purgi, sealt ühe läraka näole visanud ja asi ants. Nagu toimib ja pole olnud vajadust midagi muud kasutada. Kuniks selle päevani, mil ma oma sammud…

  • nutiseadmed meie peres

    Ma ei tea, miks, aga öösel tulevad kõige paremad mõtted, mida võiks blogis kirjutada. Täna öösel mõtlesin ma nutiseadmetele ja sellele, kui palju meie peres neid kasutame. Idee kirjutamiseks andis veel minu ja Hendriku kunagine vestlus, kus ma ütlesin talle, et ei ole hea pidevalt telefonis või läpakas istuda. Tema aga küsis, et miks mina siis tihtipeale nina telefonisolen, aga tema ei või. Üsna asjalik arutelu oli ja ma hakkasin mõtlema, et tõesti, me keelame oma lastele nii mitmeidki tegevusi, mida me ise päevast päeva teeme. Näiteks olen ma üritanud Hendrikule ja Raimondile selgeks teha, et köögis tuleb süüa, aga ise marsin toiduga tuppa ja söön parema meelega teleri ees.…

  • lasterahadega ratsa rikkaks?

    Mulle kirjutas täna üks viie lapse ema, kes soovis, et avaldaksin mõtteid vanemahüvitise saamisest ja sellest, mida arvan mina varsti jõustuvast suurperetoetusest. Raha on üks väga aktuaalne teema ja emad, kes kodus lapsi kasvatavad ning riigilt selle eest ka toetust saavad on meie ühiskonnas kiht inimesi, kelle suunas näidatakse tihtipeale näpuga. Kusjuures näitajad on inimesed, kellel endal lapsi ei ole. Kui te arvate, et minule on kunagi halastatud nendel teemadel, siis eksite rängalt. Esimese lapsega ma sellist survet ei tundnud väga, küll aga oli seda teise lapsega ja nüüd on taolist lämmatamist veel rohkem, sest ülla-ülla, milline kokkusattumus, aga mina saan kolmanda lapse nüüd, kus riik hakkab maksma suurperetoetust! 😀…

  • raseduse plussid ja miinused

    Ma olin täna juba varakult üleval. Või tähendab Raimond oli. Kell 4.30 vaatas ta mulle oma suurte vasikasilmadega otsa ja ütles, et paneksime riidesse ning tõuseksime üles. Kui 148s katse teda magama saada ebaõnnestus, andsin ma alla ja lebotasime niisama voodis edasi. Rääkisime juttu.   Hakkasin mõtlema raseduse plussidele ja miinustele ning mõtlesin, et miks mitte sellest eraldi postitus teha. Ma olen elus kohanud kahte tüüpi naisi- neid, kellele meeldib rase olla ja neid, kes ilma igasuguse hirmuta on valmis igal ajal sünnitama. Mina kuulun ilmselt sinna esimesse leeri, sest lapseootel võin ma olla iga kell, aga sünnitamine pole mulle nii mokkamööda, kuigi just nii saabki alguse üks suur ime.  …