emotsioonidest tulvil
Eks see rasedus ole üks imeline aeg, kus naine võib vahel oma emotsioonide sisse lausa ära uppuda. Nii on ka minuga. Ma mäletan, et oodates Hendrikut ja Raimondit, olid tujud… Continue Reading
Eks see rasedus ole üks imeline aeg, kus naine võib vahel oma emotsioonide sisse lausa ära uppuda. Nii on ka minuga. Ma mäletan, et oodates Hendrikut ja Raimondit, olid tujud… Continue Reading
Kui Mari-Leen avaldas esimese blogiauhindade postituse ja blogijate registreerimine algas, mõtlesin pikalt, kuhu kategooriasse enda blogi sättida. Tol hetkel ma polnud veel enda rasedusest teatanud. Järgnevatel kuudel saab siit blogist… Continue Reading
Kui ma eelmises postituses kirjeldasin teile, kuidas ennast siin vahepeal vaalaks olen õginud, siis nüüd on asjad vähe teisiti. Ma ei saa midagi süüa! Mul on süda koguaeg paha, pea… Continue Reading
Üks lahe inimene (loe: Britt) ütles, et tegelikult ei pea ma andma aru, miks ma tahan last saada. Olgu see laps esimene, teine või kolmas. Lõppude lõpuks on ikkagi grupp… Continue Reading
Uuh! Istun mina jälle keset ööd üleval ja mõtlen…. toidule. Nagu üks rase naine ikka teha võib. Kohe lust on elada, kui mõtlen, et saan 9 kuud rahus paks olla…. Continue Reading
Mul on küll vahel tunne, et rasedus on mingit sorti imeline viirus, mida enamus naised kanda tahaks. Üks sünnitab ära, jääb teine rasedaks. Ja siis keset seda beebibuumi olin mina,… Continue Reading
Mu ülemisel korrusel on täielik sasipundar. Või noh, tänaseni oli. Teate, miks? Ma ei uskunud tänaseni, et ma lapseootel olen. Peale esimest visiiti valdas mind kummaline tunne. Nagu “mis see… Continue Reading
Ma olin endast ikka korralikult väljas. Täpselt selline tunne oli, nagu esimese rasedusega. Ma seisin seal ukse taga, süda kloppis, käed värisesid. Wc-d külastasin ma vist enne visiiti vähemalt 10… Continue Reading