• DIY: Esikukapp

    Mäletate, ma kirjutasin, et tahaks päris oma koju mitu mööblieset oma kätega meisterdada? Materjali ostsin ma kokku juba ammu, aga nüüd jõudsin asja kallale ka. Esimese mööblitükina võtsin ette esikukapi. Tahtsin midagi sellist, mille peal saaks istuda ja mugavalt jalanõusid jalga panna. Üsna tihti lapsed istuvad kas põrandal või veavad oma pisikesi toolikesi esikusse, sest püstijalu on ju ebamugav jalatseid jalga saada. Täiskasvanud veel saavad kuidagi, aga lastel peaks pepu all ikka mugav istumine olema. Mida on vaja üheks tugevaks ja korralikuks esikukapiks? Uskuge mind, tänapäeval saab paarist asjast juba väga laheda kapi meisterdada. Ja mis peamine – korraliku ja ka tugeva. Mina ostsin kaks 18x499x1200mm männiplaati – üks pealmiseks…

  • Mööblimeister

    Ma pole mitte kunagi armastanud teha käsitööd. Üks hetk avastasin aga, et euroalustest saab valmistada päris tuusa mööblit ja veel pealinnas elades minu esimeseks nokitsemiseks olidki kaks väikest diivanilauda, mille panime härraga euroalustest kokku. Väga lihtne ja ilus mu meelest. Klopsid euroalused üksteise peale, viimistled enda maitse järgi, rattad alla ja olemas. Muideks need kaks lausa on siiani väga hästi säilinud. Lastega on puit vist ainus tugevam materjal, millest raatsiks mööblit teha või osta. Järgmine suurem ettevõtmine oli pealinna üürikas rõdu korda tegemine. Värvisime seinad ära ja panime euroalustest nn diivani kokku. Lõpuks oli seal väga mõnus pesa, kus lebotada. Ja peale eurokatega tuttavaks saamist ning nägemist, et ise saab kerge vaevaga…

  • Heegeldatud kaisukas

    Ma olen siin blogimise täiesti unarusse jätnud, aga teps mitte üldse ilma põhjuseta. Varasemalt kippus ikka kirjutamisvaegus või laiskuseuss peale tulema, aga viimastel päevadel olen hoopis uue hobiga tegelenud. Mäletate, ma mingi aeg kirjutasin, et tahaks midagi teha kodus olles. Ei viitsi ju päevi lihtsalt mööda saata, hommikul ärgates ja õhtul sama targalt magama minnes. Muidugi on lastega ka küllaga tegemist, aga tundsin, et tahaks midagi veel teha. Samuti kirjutasin ma, et heegeldamine ja kudumine pole kunagi minu tassike teed olnud. Juba käsitöö tundidest üritasin ma meeleldi mööda hiilida ja vahel tegin isegi poppi. Käsitöö ei huvitanud mind absoluutselt ja põhikoolis olin pigem see poisilik tüdruk. Põhikoolist saadik olen arvanud,…

  • Andsime vanale kapile natuke särtsu

    Kuna ma olen kodune, mis ei tule ilmselt kellelegi enam üllatusena, siis viimasel ajal on mul lihtsalt nii nii niiiii igav. Lapsed justkui muutuvad iga päevaga aina iseseisvamaks. Eile teatasid nad mulle, et ma olen nendega mängimiseks liiga vana. Vaat siis, pole ma midagi nii noor ema, nagu inimesed kommenteerida armastavad. Vana känd valmis juba. 😀 Üks päev tekkis idee vanale riidekapile natuke särtsu anda. On teine siin selline vanem ja valget värvi. Kuidagi liiga tavaline läbi minu silmade vaadates. Üks tapeediosa oli ka nagu üle ja mõtlesin, et miks mitte. Kapp sobiks toaga palju rohkem kokku. Egas midagi. Võtsime lastega käärid kätte ja hakkasime tapeedist lilli välja lõikama. Neile…

  • Vanale kapile uus elu

    Ma olen nakatunud käsitööpisikuga! See on nagu sõltuvus ja ma kavatsen ajada selle ilmselgelt raseduse kaela. Mingi uus sümptom, mis lapseootusega kaasneb vist. Kõike tahaks muuta, ilusamaks teha, üle värvida, kinni kleepida, välja vahetada! Pean häbiga tunnistama, et mina olen laisk inimene. Kui mulle ikka mööbel ei meeldi, tassin tuimalt prügikasti kõrvale (kui on muidugi lubatud) ja lasen teisel parimatele jahimaadele minna. Viimasel ajal olen avastanud, et vanadele asjadele saab suurepäraselt elu sisse puhuda ja seda lihtsa vaevaga. Miks visata minema, kui saab asjast midagi kasulikku välja võluda? Olin juba põhikoolis käsitöö tunnis paras kobakäpp ja millegagi hakkama ei saanud. Võib-olla oli asi selles, et mind lihtsalt ei huvitanud tikkimine,…

  • Kuidas teha mähkmetorti?

    Juba ammu kutsuti meid minu venna tütre katsikutele. Täna me sinna lähemegi ja ma olen nii õhinas. Pole ju ammu väikest beebit näinud ja süles hoidnud, kuigi nii väga tahaks! Üks suur küsimärk oli aga see, mida väikese beebi sünni puhul kinkida. Esialgu mõtlesin, et mähkmepakk ja mingi mänguasi oleks küll ok ju. Siis tekkis idee, et võiks hoopis mingi erilise ja mõnusa beebiteki kinkida. Minul kulus küll neid korralikult- üks voodisse, teine põrandale, kolmas diivanile jne. Üks õhtu aga istusi diivanil, vaatasin telerit ja ütlesin mehele, et teeks ise mähkmetordi. Jumala äge idee ju! Mis seal ikka nii rasket olla saab? Mähkmepakk oli kodus olemas (tänks Moony!), vaja vaid…

  • rõdu sai lõpuks korda!

    Ma ei ole siia jõudnud täpselt kaheksa päeva ja tegelikult haun ma peas pisikest plaani blogimises paus teha. Just sellepärast, et ma tunnen kohustust tulla siia ja midagigi postitada, aga need klaviatuurist välja imetud postitused on kõige jubedamad. Lisaks tahaks muuta oma blogi kujundust, sest viimane on kergelt kopa ette visanud. Mäletate, ma kirjutasin üks aeg sellest, kuidas ma tuvid rõdult välja kupatasin ja viimase hubaseks istumiskohaks tegime? Kui ei, loe siit (link!). Tookord otsusasime oma hinge ja südant sellesse mitte nii väga palju panna, muuta kiiruga koht mugavaks, et seal saaks lihtsalt niisama lebotada. Nüüd aga mõtlesime, et võiks ikka vana värvi seinalt maha kraapida, uuega üle võõbata, põranda…

  • Euroalustest diivanilauake

    Ma mäletan, et põhikoolis tekkis mul suur unistus saada sisekujundajaks. Ma tundsin, et mul on kätt ja silma sellise asja peale. Mida aega edasi, seda rohkem aga mõtlesin, et jään siiski gümnaasiumi edasi, sest ma teadsin, et minu valikud võivad olla kiiresti muutuvad ja ma ei tahtnud, et ükski aasta läheks hariduse omandamisel kaotsi. Paraku läks aga hoopis teistmoodi- jäin lapseootele, lõpetasin 10. klassi ning siis jäi kool poolikuks. Ega ma midagi ei kahetse, praegu jätkan ju kooliteed. Sisekujundus on aga siiani tükike minu südamest ja vahel ikka mõtlen, et kui gümnaasium läbi saab, läheks seda õppima. Ma olen siin nädalake juba lastega kodune olnud ning üht-teist mõelnud, kuidas võiks…