***

Emotsiooni ajel söömine

Ma vaatasin üks päev telerist mingit saadet, kus jälgiti ühte paari, nende söömisharjumusi ja hiljem näidati neile videote vahendusel, mida kõike nad nädala (või oli 10 päeva jooksul?) endale sisse sõid.

Paar oli silmnähtavalt ülekaalus, kuid enda sõnutsi toitusid nad üsna tervislikult ja ei näinud, kus peitub ülekaalulisuse põhjus.

Naise puhul selgus lõpuks, et ta sööb emotsiooni ajel ja ma tundsin ennast sellest nii puudutatuna, sest ilmselgelt olin ma enne rasedust kergelt ülekaalus. Ma küll leppisin sellega ja ei masetsenud enam ülekilode pärast, aga ma tean selgelt, kust need ülekilod tulid ja natuke kardan seda, mis peale sünnitust saama hakkab.

Ma suudan jälgida toitumiskava, ma suudan teha trenni, nendes pole probleemi. Probleem seisneb selles, et kui mul midagi juhtub, midagi läheb nihu, saan halva uudise, siis leian lohutust toidust.

Õnneks mul ei ole ühegi rasedusega kaalu väga palju juurde tulnud. Kolmandaga tuli 13kg, nüüd saab 24 nädalat täis ja ma olen juurde võtnud ligi kolm kilo. Pole ju palju.

Aga täna tabas mind jälle see emotsiooni ajel söömine. Ma ei tea, mul käis peas mingi plõks ära, ma tundsin, et mul on mingi hull koorem õlgadel ja ma ei jaksa enam ning olin ääretult kurb ja mida ma tegin? Jooksin ruttu poodi, sest selle sulgemiseni oli veel 10 minutit jäänud. Ostsin kokat, küpsist, vahvleid ja lastele sussi sisse nänni. Mul ei olnud üldse nende asjade isu, aga peale söömist olin palju palju rõõmsam.

See on lihtsalt nii nõme!

Õnneks raseduse ajal nüüd pole väga mingeid allakäike elus, aga mitte rasedana kipub neid ikka alatihti olema, kus iga pisiasi, mis vähegi tuju alla tõmbab, viib tee toidupoodi ja kõige mittevajalikuma riiuli juurde.

Kui ma elaks ikka veel Paides või Tallinnas, kus poed ümberringi ja hiliste õhtutundideni lahti, oleks ma ilmselt räigelt ülekaalus.

Sõin need asjad ära ja olin õnnelik, samas sisimas kerged süümekad – miks ma raha raiskasin sellele mõttetusele? Ajasin ruttu näost sisse, isegi ei nautinud ja raha ka läinud.

Kuidas sellisest emotsiooni ajel söömisest vabaneda?

3 thoughts on “Emotsiooni ajel söömine

  1. Selle saate nimi on salasöödikud. Jälgitakse minu meelest 5 päeva, aga võis ka 10 olla. Minu meelest nende juttu kuulates on küll absurdsus. Kuidas saab väita et toitutakse tervislikult, kui menüüs midagi tervisliku polnud ( üks eelmistest osadest), ainult üks söögikord oli normaalne, ülejäänud oli puhas jama, juba toidu välimus on õudne. Täna vaatasin ka seda saadet ( eilse õhtuse kordus), seal tüüp jõi kuu aja jooksul 4 kilo suhkrut sisse. Lihtsalt apelsini mahlade ja muude karastusjookidega. Ma ei ole ise piitspeenike, aga ma vähemalt tunnistan kus minu kilod tulevad, mitte ei aja sellist umbluud.

    1. Jaa, me Geiduga vaatasime ka, mida kõike nad näost sisse ajasid ja hiljem ütlesid, et enda meelest toituvad tervislikult ja ei saa aru, miks nad ülekaalulised on 🤔

  2. Ma arvan, et emotsionaalne söömine on mingil määral normaalne – isegi minul on sellega probleeme, kui ikka väljas külm on, tahan kohe hulga rohkem süüa, kui väljas on pime, tahaks kooki jne. Kui ilm on normaalne, saan nähtavad kõhulihased kähku tagasi, aga vastiku ilmaga on KOGU AEG isud. Mina olen leppinud sellega, proovin lihtsalt teha nii, et kaks päeva järjest sitta ei söö. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga