Määratlemata

esimene töövestlus ehk mission failed

Ma käisin eile oma elu kolmandal töövestlusel, kuid loen seda siiski esimeseks, sest noh.. mul on uus elu ja puha, kui seda oli siis, mil mul lapsi ei olnud veel.

Mind valdas uudishimu, hirm, ekstaas. Öösel ei saanud isegi magada, sest nii ootasin seda vestlust. Lisaks see töökoht on mu kodule nii ligidal ja mõtlesin, et oh kui hea oleks hommikul tõusta ja aknast vaatab vastu sinu edasine töökoht. Unistused unistusteks. 

Viisin lapsed lasteaeda ära, tulin koju ning mul oli aega paar tunnikest niisama olla, end sättida jne. 

Kokkulepitud ajaks oli kell 13, mõtlesin, et hakkan pisut varem liikuma. Ikka parem minna varasemaks ajaks, kui et kogemata mingil põhjusel hiljaks jääda.. Kuigi see viimane on välistatud, sest töökoht on kodule nii võrd lähedal. 

Ma mäletan, et kui mulle seda tööd pakuti, helistati mulle sellepärast veel kaks korda. Esimene kord lepiti kokku töövestlus, teisel korral pakuti samat tööd, samas kohas uuesti ja vastasin, et mul on töövestlus juba kokku lepitud. Kõne lõppu lisati veel, et mind oodatakse väga vestlusele ja et ma läheksin kõige pealt kaubanduskeskusesse saabudes infoletti informeerima, et ma tulin töövestlusele ning nii saadetakse mind juhataja juurde.

Nii oligi. Läksin infoletti, seal oli vene keelt kõnelev naisterahavas, kes tegelikult jagas isegi eesti keelt, aga ta ei saanud hästi aru, mida või keda ma tahan. Ma olin nagu puuga löödud seal, seletasin nii, kuis oskasin. Helistas naisterahavas poe juhatajale ning natukese aja pärast tuli turvamees ja viis mind taha ruumi. 

Minul oli niigi hirm naha vahel ja väike siuke ärevustunne sees, seisin silmitsi samuti vene keelt kõneleva juhatajaga (ilmselt see tema oli, kuigi seal oli üks naisterahvas veel).

Minu suureks üllatuseks küsiti, kes ma olen ja mida soovin. Nemad ei teadvat midagi mingist töövestlusest ja neil juba vajalikule ametikohale töötaja olemas. 

No joppenpuhh, ütlen ma. Miks inimesed ei või lihtsalt helistada ja teavitada, et vajalik töötaja leiti ning teid me enam ei vaja? Mõtlesin hiljem, mis oleks siis olnud, kui ma oleks kuskilt kaugemalt tulnud? Jah, räägitakse, kui puhta mainega, viisakas ja korralik peab olema üks töötaja. Aga tööandja? Nemad võivadki leppida vestlusi kokku ja hiljem lihtsalt öelda, “kes sa oled, kust sa tuled, meil töötaja juba olemas, pole kedagi vaja”? 

17 thoughts on “esimene töövestlus ehk mission failed”

  1. Mis kaubanduskeskusega tegemist? Äärmiselt ebaprofessionaalne nende poolt igatahes. Lausa uskumatu. Ise oleks päris vihane.

  2. Kui tegemist Su kodu juures oleva Maximaga, ei pane üllatama. Kuid tõesti väga kohutav suhtumine.

  3. Kas sa kandideeridki enamjaolt klienditeenindajaks või kuhugi kontoritööle ka?

  4. Kui on Maxima nagu eelpool öeldi, siis tõesti ei imesta. Endal oli umbes aasta tagasi täpselt samasugune juhtum – läksin kohale ja juhataja ei teadnud asjast ööd ega mütsi. Ütles, et neil pole sellele kohale kedagi vaja, vaid hoopis mujale. Ja ma läksin veel hommikul vara teise linna otsa.

  5. Lähed Sõle tänava bordelli prostituudiks vä? Krdi lits ma ütlen, sealt need lapsed sul tulidgi, hoiad meest kinni valetades et need lpsed su mehe omad on, kuigi ta viljatu, a sad toole kaa sinna bordelli?

  6. Õõh, kui nõme. Ja nagu sa ütlesid, et töötaja peab olema viimase peal viks aga tööandjad on küll igavesed lontrused. Kandideerid nagu hull, enamus ajast keegi ei vaevu ütlemagi, et sa pole valituks osutnud. Mõnikord saadetakse email, et tänks kandideerimast aga sa ei sobinud…siis ma vahel mõtlen, et no mida, selle ameti jaoks on mul küll CV viimase peal. Võiksid põhjendada ära ka, miks ma ei sobi! Ükskord kandideerisin ja kirjutati vastu, meil on olemas juba töötaja. Samas töökuulutus oli minu koolistendil ikka üleval. Kirjutasin vastu, et äkki võtaks siis kuulutse maha või paneks järgmine kord lõpptähtaja peale. Täesti mase tuleb peale tööotsimisega…praegu ma olengi sunnitud tehases töötama 13h vahetustes aga noh, mis teha.

  7. relax, naine, ma ei tea, palju seal palka makstakse, aga kindlasti mitte nii suurt summat, et olematu töö pärast kaklema minna. Ära põe, ma ei võta sinult töökohta ära. Mul paremad väljavaated tööturul 🙂

  8. See peab küll keegi kas alaarenenud olema või siis max 13 aastane, kes sellise kommentaari paneb..uskumatu ikka..Aga jõudu sulle töö otsingutel Jane!

  9. Mina arvan ka, et väga hoolimatu käitumine! Kui ongi Maxima, nagu siin ülalpool kirjutatakse, siis pole imestada jah. Proovi parem äkki kuhugi Rimisse, Selverisse? Ning vaata Töötukassa lehelt pakkumisi, seal on praegu päris toredaid.

    Sa oled nii tubli ja agar ja tragi, kas sa pole mõelnud sellise asja peale, et hakata cateringiteenust pakkuma? Kasvõi kohalikult ainult. Meil on siin Kalamajas näiteks üks mees, kes küpsetab nädalavahetuseti bageleid tellimuse peale, ja kaks noort tüdrukut, kes teevad sushit – tellid ette mingiks kuupäevaks, toovad sulle ise kohale ka veel! See oleks ju variant? Kui see on midagi lihtsat ja konkreetset, annab kliendibaasi ka päris kiiresti üles ehitada. Ma tunnistan piinlikkusega, et mõnikord on lihtsalt lihtsam endale midagi koju tellida, kasvõi ürituseks, kui endal tõesti aega või jaksu pole…. Ja eelistan ikka koduseid tegijaid!!!

  10. hahahahaha, ma vist pole elusees nii palju naernud praegu :D:D, seesuhtes, et see sõimu sõnum oli nagu ülekõige lihtsalt 🙂
    Jane, sinust peaksid kõik noored õppust võtma ja sinu üle uhked olema, sest ma ei usu, et keegi teine suudaks kahe lapse kõrvalt koolis käia ja veel tööd otsida:) Ise käin KAK'is ja otsisin ka vahepeal kooli kõrvalt tööd aga see ei sobinud:( Ning sina sõimusõnumi kirjutaja pliis rahune maha, kui sul on mingi tähelepanu vajadus siis võta see endaga kaasa, keera selg ja mine otsi keegi teine keda LITSIKS sõimata, seesuhtes, et kas sa tead ka mida see sõna tähendab? Käisid sa Janel jalgu hoidmas kui ta Sõle tänava bordellis oli v? Ja ma arvan, et sinul ei ole vaja teada kellega Janel lapsed on, sul ei ole mingit õigust enda suurt nina teiste elusse toppida. Ja palun hoia enda sitt arvamus endale, !:)
    Danke, tähelepanu eest 🙂

  11. No ma ei tea, kas saab uhkust tunda minu üle, kes ma olen vaene kui kirikurott, kole kui öö ja tagatipuks ei saavuta ma enda elus niikuinii rohkem, kui Sõle tõnava bordellis töötamine.

    No see, et mu laste isa on keegi muu? Ma isegi ei pööraks tähelepanu nii naeruväärsele.. mm.. faktile? Vist nii öeldakse kindla väite kohta 😀

  12. lihtsalt puht sportlikust huvist küsin, et miks kuhugi kassasse tööle tahad minna? kas standardid tõesti nii madalad, et peale piimapakkide piiksutamise, midagi paremat kohta saada ei soovi?

  13. Lihtsalt puhtast sportlikust huvist soovitan natuke rohkem lugeda minu blogis postitusi, mis on seotud tööotsimisega. Olen eelnevalt kirjutanud, et kassapidajaks ma eales ei taha minna. Tegelikult ei taha ma üldse klienditeenindusalal töödata. Seega, enne kui tuled siia piimapakkide piiksutamisest kirjutama, uuri enne maad 😀

Vasta Maria Emma-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga