Määratlemata

hommikused üllatused

Eilsed närvilised olemised, mustad sündmused ja üldse need negatiivsed emotsioonid olid täna hommikul justkui ära pühitud. Sain eile nii palju targemaks, et ümbritsevaid inimesi peaks rohkem ükskõiksemalt võtma ja iga asi võib olla vabalt “nali” teiste inimeste arust. Jättes eile mõned inimesed minevikku, tundsin, kuidas pesin endalt nagu mingi mustuse maha. Tõsiselt kergem hakkas. 

Täna hommikul aga oli minu postkastides kaks üllatust. Facebookis lugesin hommikul, et olen võitnud endale ripsmepikenduste paigalduse ning kingikoti. Mul on ripsmepikendused elus üks kord olnud ja need olid ka paar päeva, sest öösel magades läksid nad untsu ja ma polnud lihtsalt edasi nõus olema nagu kokkukleebitud ripsmetega.. inimene. Nüüd aga oleks täitsa huvitav ja uus kogemus lasta nad uuesti panna. Ja tasuta. Siiani pole ma raatsinud oma raha selle peale nii öelda kulutada.

Teine üllatus oli veel suurem ja tegi tuju veel veel veel paremaks. Palju paremaks. Läksin oma e-maile vaatama ning nägin paljutõotava pealkirjaga e-maili. Et ikka kindel olla, võtsin kirja lahti ja seal see oli… Ma võitsin Pärnu Villa Wessetis lühipuhkuse kahele. Õujeaaa! Seda mul vaja oligi. Just eelmise nädalal mõtlesime mehega, et tahaks kahekesi kuskile minna. Siiani oleme ju nagu üksteise vangid olnud ja hoiame siin korteris teineteist luku taga, nagu kurjad keeled armastavad rääkida. Võiks siis mujal vangis olla.. koos.. nagu kongikaaslased. 😀 

Igatahes, uurisin ma seda kohta. Mere ääres ja puha. Mitte küll täiesti mere ääres, aga pikk maa sinnani ei ole. Ilus villa. Veel ilusam sisu. Oeh, ma juba kujutan end ette seal rõdul või voodis või mereääres käsikäes (loe käeraudades) jalutamas mehega. Ma vajan seda puhkust. Siit Tallinnast eemal, kus mul ei ole ühtegi positiivset mälestust, peale selle, et mu teine poeg siin sündis. Mitte miskit, mis mulle selle linna juures siin meeldib, aga olude sunnil pean ma siin vastu pidama. 

Ma pole Pärnus käinud üle kahe aasta. See lühipuhkus saaks tore olema kindlasti. Aga ma nüüd lippan asju ajama, sest selle tarbeks on vaja lapsed kellegi hooliva inimese juurde toimetada.. ehk saavad mul vanemad siinkohal abikäe ulatada, sest Vändra ei ole Pärnust just väga kaugel. E-maile tuleb saata, et tuba broneerida jne jne.. Ohjah. Ma olen täna eriti õnnelik. Kallid-paid.

6 thoughts on “hommikused üllatused”

  1. Olen ka Villa Wessetis käinud, sest seal olid sugulasel pulmad ning olen samuti puhkamas käinud. Võin öelda, et vot on täpselt mere ääres! Ja üli mõnus koht, puhake täiega 🙂

  2. Appi sa oled nagu väike laps… nagu poleks kunagi varem spa-s/hotellis käinud. Kus sa reisidel maganud oled? Ja miks te siis Tallinnas midagi toredat ja meeldejäävat ei tee?

  3. Ma olen ainult Kalev Spas käinud ja seda ka 3 tundi ning ujulas selle aja veetnud. Reisidel? Pole reisidel käinudki. 😀 Kes ütles, et me Tallinnas midagi toredat ja meeldejäävat ei tee? Oleme teinud küll- restoranides käinud, kinos käinud, loomaaias käinud, ujumas käinud jne. Lihtsalt see lühipuhkus Pärnus on selle kõige kõrval megalahe.

  4. No kui kibestunud saab inimene olla? nagu väike laps sa ütled ? Issand kas sa ise ei oleks õnnelik , kui lambist võidad sellise asja? Mina küll oleks, ja kindlasti näitaks seda samamoodi välja .Isegi tagasihoidlikult on siin öeldud seda..Jeeeeeeesus ma ütlen noh

  5. Ma olen käinud n+1 hotellis ja spaas, AGA…kui ma võidaks, siis oleks ka rõõmus ja elevil nagu väike laps. Mis selles halba on? Jumal hoidku, inimesed ei tohi enam isegi rõõmu väljendada. Tõesti, no kui kibestunud peab olema

Vasta Jane Almers-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga