***

Iga lõpp on millegi uue algus

Ma mõtlesin esialgu, et ei kirjuta sellest veel vaid võtan natuke aega, kogun ennast, korrastan mõtteid ja siis tulen end siia avama, aga kuna uudishimulikke on päris palju ning ka mulle otse postkasti on kirjutatud, mis juhtunud on ning uuritud, mõtlesin, et selgitan natuke lähemalt.

Jah, ma tean, et ei pea mitte kellelegi seletama, mis või miks minu elus juhtunud on, aga ma ise tunnen, et pean seda tegema. Lihtsalt mis ajal, selles on küsimus. Aga ma teen seda nüüd. Olen siiani teid, lugejad, oma eluga kursis hoidnud ja tean, et võiksin ka sellel teemal teiega oma muresid jagada. Ma olen teilt hästi palju tuge ja motivatsiooni saanud ja tean, et tugi oma lugejate näol on mul alati olemas.

Tõsi, suhe minu laste isaga sai läbi. Millegipärast arvas keegi, et ma üritan seda nii kiivalt varjata, aga ei. Tundsin, et ei pea Facebookis teatama, et olen nüüd vallaline. Mille pärast?

Juba pikemat aega tundsin, et ma ei ole õnnelik. Tundsin, et ei saa teha asju, mida ma armastan ja olla koos inimestega, kes mulle meeldivad. Tundsin end piiratuna. Tundsin, et ei saa elada täisväärtusliku elu. Juba ammu oli usaldus otsustanud oma asjad kokku pakkida ja meie suhtest lihtsalt minema kõndida. Proovisime ja proovisime – üks kord iseendi pärast, teine kord laste pärast, sest nemad on ju kõige tähtsamad.

Üks hetk taipasin, et meie suhtesse ei tule seda õnne, mis oli kunagi. See säde, mis meie vahel oli. Ma ei olnud õnnelik ja tundsin, et kui ei ole õnnelik, ei suuda olla ka ideaalne ema, tütar, õde ja sõbranna. Miski oli alati puudu.

Ärge saage valesti aru, minu laste isa on igati ideaalne mees. Ma arvan, et kellelegi on ta suurepärane elukaaslane ja lastele on ta lihtsalt parim isa, keda tahta, aga meie omavahel ei klappinud juba aastaid. Me piirasime teineteist, olime justkui otsustanud, et oleme üksteise omandid. Elasime seda rutiinset elu, mis aheldas meid koduseinte vahele.

Kindlasti mängis õnnetuks olemises suurt rolli ka ärevus- ja paanikahäired, sest tänu neile lõpetasin tuttavatega suhtlemise ära ja aheldasin end koju. Ma arvan, et sellest minu ebaõnn algaski.

Meie aga proovisime ja proovisime edasi.. Äkki õnnestub? Äkki saame õnnelikuks? See on umbes sama, et sa üritad kokku liimida katki läinud kruusi – sa saad selle terveks, aga mõrad jäävad ikka alles.

Väga paljud on öelnud, et ehk loodetavasti lepime ära – ei, palun ärge kirjutage seda mulle. Ausalt. Me oleme selle otsuse koos vastu võtnud, läksime sõpradena lahku ja saame tänase päevani normaalselt läbi, sest meil on lapsed. Laste pärast tuleb kõvasti pingutada ja oma lahkhelid alla suruda.

Mis edasi? Ma ei tea, mina püüan koos lastega normaalset elu edasi elada, täpselt nagu see oli enne. Mitte midagi ei ole muutunud, v.a see, et me ei ela enam koos. Lapsed näevad isa, millal tahavad ja võimalik on ning vastupidi. Me oleme siiski täiskasvanud inimesed ja suudame kõik mõistlikult läbi arutada/mõelda.

Ma olen õnnelik! Ausalt! Mu südames on rahu tunne ning tean, et nüüd läheb kõik ainult paremaks. Võib-olla on vara olla õnnelik, aga ma olen. Ma tunnen ennast palju elava ja paremana. Ja aitäh kõigile, kes muret on tundnud! Ma saan hakkama. 🙂

19 thoughts on “Iga lõpp on millegi uue algus”

  1. Ei klappinud juba aastaid aga lapse saite ikka.. No ära ütle et ei teinud seda selle 500 toetuse pärast. Armastusest ta ju ei tuld

    1. Sa oled ikka täielik idioot. Kui sul endal see 500€ aint peas on, siis “hangi” see omale. Need, kes seda koguaeg mainivad, tahaks ise saada see pööööraselt suurt summat vi st.

  2. Vabanda uudishimu, aga nüüd, kui te olete lahus, kus hakkab laste isa elama ning kuidas sa rahadega välja tuled, ning kuidas suudab mees endale uue korteri soetada?

  3. Esiteks palju edu..Sa saad kõigega hakkama.. Oled tugev naine 😊 Seega pea püsti printsess muidu kukub kroon maha 😊
    Ja jällegi aitãh Sulle, ka mina olen hetkel sellises suhtes ning muudkui proovime ja proovime, aga õnnelik pole meist kumbki.. Tänu Sinu mõtetele mis kirja panid sain aru, et selleks, et õnnelikuks saada tuleb lahti lasta asjadest/inimestest kes ei tee sind õnnelikuks..
    Minu puhul on lihtsalt see et ei suuda näha end üksinda lastega elamas, aga tuleb julgusele vastu astuda.. 😊

    1. Õuu, mu postituse point ei olnud inspireerida kedagi lahku minema, ausalt. Võib-olla me pingutasime liiga vähe ja kui oleks rohkem oma suhte kallal tööd teinud, oleks midagi välja tulnud.. Kes teab. Mina tundsin hirmu – mõtlesin, kuidas ma saan lastega üksinda hakkama või üleüldse, aga otsustasin hirmule vastu astuda. Aitäh sulle! 🙂

  4. Olen ise lahku läinud ühest inimesest mitu korda lausa samal põhjusel. Ta on hea mees, ÜLI hea isa, aga me polnud koos õnnelikud. Lihtsalt meie ei sobinud. Jah mul oli alguses palju raskem, kuigi ta osales ja osaleb siiani meie elus, siis olin ma ka palju õnnelikum. Tema sai vabaks, mina sain vabaks ja nii on kõigile lõppude lõpuks parem.
    Rõõm on lugeda, et jätkate oma teed sõbralikult 🙂
    Soovin Sulle ja poistele palju edu ja mis siin ikka, nüüd vaid jääb üle oodata, kuna õnn taas su uksele koputab 🙂

    1. Aitäh sulle nende armsate sõnade eest! Oh ei, no loodan, et minu uksele pikemat aega keegi ei koputa – tahan pühenduda endale ja lastele. Lõpetada lõpetamata jäänud asjad ja olla ainult nende jaoks. 🙂

      1. Jah sul on tegelikult õigus…Nüüd on hea aeg leida ennast taas, elada lastele ja lihtsalt elada. Siin maailmas on palju asju, mida avastada ja sinu aeg on nüüd käes 🙂

  5. Olin ka õnnetu ja mulle öeldi, et õnnelikuks saan siis kui lahkun suhtest mis mulle haiget teeb . Lõpuks lahkusin ja nüüd olen ma tõesti õnnelik. Olen abielus ja mul on imelised lapsed.😍

  6. Võib kõlada kummaliselt, aga seda postitust oli tegelikult väga tore lugeda. Ilmselt pole minu asi, aga algul mõtlesin, et ehk mees jättis sind päevapealt maha – lihtsalt niimoodi 3 lapsega ja sellises üsna tavalises “vaata ise, kuidas hakkama saad” stiilis. Nüüd lugesin, et tegelikult ikka nii ei olnud ja teed läksid lahku sõbralikult, on lastele hea isa edasi.

    Edu sulle edaspidiseks, sa saad hakkama 🙂 Oled tugev naisterahvas.

  7. Ei ei Jane Sa ei inspireerinudki lahku minema.. Lihtsalt ikka aastakene pingutada ja miskit mitte ei muutu siis ei ole väga mõtet enam.. lihtsalt ennem ei tahtnud tõele silma vaadata, aga nüûd sain aru, et see on vajalik.

    1. Pingutada küll, kuid jälgida, et see ei võrduks sama olukorra kannatamisega (a la aasta sai ju lubatud, olen siis selle aja ootan taevast muutusi) vaid ISE MUUDATUSTE TEOSTAMIST! Kui samamoodi edasi lasta ja loota, et midagi muutub, siis ei muutu ja on raisatud aasta. Kasvõi kirja panna mõnedki MUUDATUSED, mida SINA ISE saad TEHA! Siis on ka tulemust – postiivset! Edu!

  8. Ma pole vist kunagi Sinu postituste alla kommenteerinud, kuigi olen igapäevane lugeja ja elan ikka teie tegemistele kaasa. Kuna Sa oled üks minu lemmikuimatest blogijatest, siis tahtsin lihtsalt öelda, et mul on Sinu üle siiralt hea meel. Loodan, et Sinul ja Su perel läheb edaspidi aina paremini ja et kõik laabuks. Olete siiski väärt vaid parimat! Ja aitäh, et oma mõtteid ja emotsioone meiega jagad – olen ise samuti hijuti lahkumineku läbi teinud ja tean, et see pole kerge, seega saan täitsa aru, kui raske selle postituse kirjutamine olla võis. Oled väga tubli, ära lase enda pead norgu! 🙂

  9. Selleks, et leida uus õnn tuleb lahti lasta vanast õnnetusest! Ka mina olin aastaid õnnetus suhtes. Mõtlesin, et kuidas ma saan oma lapse isast lahku minna ja mida teised minust arvavad jne.. Kuid ma nägin, et laps kannatas ja seega otsustasin suhtele lõpu teha. Me oleme nüüd lõpuks ometi õnnelikud, kuid lapse isa meie elus enam ei osale. Teda ei huvita laps, ajab vaid oma kiusu 😕
    Teie olete tublid, et sõpradena edasi minna suudate!
    Sulle aga edu ja õnne! Küll sa hakkama saad 🙂

  10. Soovin ka sulle edu, julge ja tubli naine!!Mina ise vegeteerisin sedasi aastaid oma laste isaga koos ja see vaid sõi mind seesmisest ära, MIND enam polnud alles.
    Olime koos ligi 15a lõpuks…jääme seotuks igavesti laste pärast aga nüüdseks on mu ellu saabunud rahu. Kurb ja raske oli/on ikka aga hingerahu on peamine. Ostsus kui selline pli vabastav ja õige!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga