ilma elektrita

Määratlemata
Olgu selge, et see juhtus paar päeva tagasi…


Ma tunnen end hetkel kiviaja elanikuna. Koos selle postitusega olen juba arvutisse kolm blogipostitust kirjutanud, mis ma lähiajal avaldan. Hommikul tõusin üles ja jukerdasin tükk aega telekaga, enne kui mulle meenus, et täna on see armas ja tore elektrikatkestus hommikul kella 9st õhtu kella 18.30ni. Ma reaalselt suren siia igavusse ära! Lapsed hetkel magavad. Kui nad üleval on, mängivad omaette ja kui ma üritan nendega kampa lüüa, öeldakse “Emme, mine ära!”. Nojah. Minuga ei taha mittekeegi mängida. Koristada ka ei saa… kui siis ainult kapide pealt lapiga tolmu võtta. Aga ei imesta, kui tulevikus nendel lappidel ka elektrit vaja. 
Hakkasin mõtlema, kui vähesed asjad olid kunagi kättesaadavad. Ja kui vähe aega oli inimestele antud tänu sellele. Nüüd, kus kõik on käe-jala ulatuses, on inimestel veel vähem aega. Kõik koguaeg jooksevad kuhugi. 
Noh, mul on muidugi aega jalaga segada, sest ma olen ju hetkel veel kodune. Ma ei kujuta ette, mis mind ees ootab, kui tööle lähen. Kindel muidugi ei ole, sest saan Juuni kuus teada, kas noorem poeg saab Oktoobrist lasteaia koha või mitte. 
Ah, mis ma pulan. Pidin ju elektrist rääkima. Jube nõme elu ikka, kui midagi ei tööta. Mina vana udupea unustasin ära, et täna on elektrikatkestus. Seega telefonil aku täiesti tühi, arvutil hakkab ka kohe saama ja siis ma ei saagi enam kirjutada, telekat ei näe. Läheks õue, aga vihma ladistab. Ütleme nii, et ma hakkan üha rohkem seda linnaelu vihkama. Mitte, et maal ei läheks kunagi elekter ära.. seal juhtub seda pidevalt, aga no, maal elades kutsub isegi halb ilm õue. 
Ma mäletan, et kui Võidulas elasime, oli meil ükskord elekter nädalaega ära ja kui see lõpuks tagasi tuli, oli rõõm nii suur. Vot sulle! Isegi elektri tagasitulek tegi meid nii õnnelikuks. Aga bye bye- lähen ja naudin ilma elektrita elu edasi (not). 🙂

Ma saan uuesti läbi arvuti oma blogisse sissekandeid teha!


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga