Määratlemata

Järgmise aasta ootused ja lootused

Natuke naljakas on kirjutada juba järgmisest aastast, kui käimasolev pole jõudnud eriti kestagi. 15. päeva ülesanne on kirjutada sellest, millest ma tuleval aastal unistan. Kuna ma eriti unistajatüüpi ei ole, otsustasin kirjutada hoopis sellest, millised on ootused ja lootused 2018. aastast. 
Minu jaoks on see täiesti uus aasta. Terve elu jooksul. Ma täiesti kindel ei ole, aga on võimalus, et Hendrik alustab 2018 september kooliteed. Ta on siis küll 6-aastane, saab alles detsembris 7. Ma ei tea, mille järgi seda vaadatakse, et laps on kooliks valmis? Kui oskab kirjutada ja lugeda, arvutada? Ma ei mäleta, et oleksin neid asju osanud, kui mina kooli läksin. Midagi ma muidugi teadsin ning tähed ja lugemine minu jaoks võõrad polnud. Huhh, ei tea, kumb meist rohkem elevil on. 

Kui ma Hendrikult olen küsinud, kas ta tahab kooli minna, on ta alati eitavalt vastanud. Tema ütleb, et tahab tööle minna. Noh, eks ma olen üritanud siis talle seletada, et päris tööle ta ei saa minna veel, enne peab koolis käima ja selle ära lõpetama. Ja siis juba edasi vaatama, kas tahab veel õppida või midagi muud teha. 
Hendrik on väga tubli poiss. Tööd ta absoluutselt ei karda. Meil siin korteris pole midagi erilist teha, aga suvel käib ta koos vanaema ja vanaisaga vanavanaema juures maal ning seal aitab ta ühtteist teha küll. Ja suurima heameelega. 

2018 on meie kõigi jaoks tähtis aasta. Loodetavasti läheb Hendrik kooli. Kui aga ei lähe, siis pead norgu ei lase. Tähtis on see, et ta valmis oleks ja kui see juhtub aasta hiljem, ega ma siis sellepärast pead ei kaota. 
Ma annan endast kõik, et nüüd sügisel lõpuklassi pääseda. Võib loota, et järgmisel aastal lõpetan ma keskkooli. Edasi pole ma mõelnud, mida teha tahan. Võibolla jään mõneks ajaks kodukanaks, seni kuni ma välja mõtlen, mida ja kas ma üldse teha tahan veel. 
Süda muutub härdaks, mõeldes, et Hendrik on juba nii suureks poisiks sirgunud. Alles ma hoidsin teda esimest korda Pärnu haiglas süles ja kartsin kraani all tema peput pesta. Kartsin teda katki teha. Minu esimene laps. Laps, kellega koos õppisin emaks olemist. 

10 thoughts on “Järgmise aasta ootused ja lootused”

  1. kooli alustatakse üldjuhul 7-aastasena. Kuna Hendrik saab detsembris 7, on koolikohustus alles 2019, sest piir lôppeb oktoobris. St et kui ta saaks enne oktoobrit 7, peab kooli minema.
    Aga muidugi on erandeid, lähevad ka varem kooli:) oleneb ju lapsest.
    Mina kooli minekuga ei kiirustaks, sest mu laps sai septembris 7 ja klassi noorim laps. Oleksin vôinud ajada asja, et ta saaks aasta kûpseda, ehk veel aasta hiljem kooli. Pole ju vahet see üks aasta siia-sinna… peaasi, et valmis oleks!

  2. Tere! Kommenteerin, kuna tean õpetajana sellest teemast üht-teist 🙂
    Kuueste (ja eriti poiste) puhul mängib palju rolli see, kas ta ise juba tahab kooli minna. Kui tõesti ütleb, et ei taha, siis ei ole ta ilmselt valmis. Muidugi võiks ta osata veidi lugeda-kirjutada, kuid ei pea. Tal endal oleks lihtsam hakkama saada. Kooliküpsuse määravad siiski sotsiaalne küpsus, üldine vaimne areng ja ka füüsiline areng. Lähemalt võid lugeda http://www.lasteaed.net/2010/11/20/koolivalmidus/, minu arvates annab sellest teemast hea ülevaate. Kui kõhkled, kas laps on valmis, siis poisi puhul soovitaks pigem aastakese oodata, siis algab kooliskäimine edukamalt ning laps saab tõenäolisemalt kohe positiivsete tunnetega alustada. Nii säilib koolirõõm. Selline on minu arvamus ja kogemus 🙂

  3. Kooliküpsust on kolm taset, kõige olulisem on sotsiaalne küpsus, see, kas ta suudab suhelda teiste lastega, kannatab 45 min. istuda, oskab õpetajat kuulat, siis füüsiline küpsus, on ta nii pikk ja tugev, et jaksab koolikotti kandanäiteks ja siis akadeemiline küpsus, see kas ta oskab lugeda. Üldiselt peetakse akadeemilist kõige tähtsamaks aga see pole üldse oluline. Ma pole oma poega üldse eraldi treeninud, lasteaed oli tugev, õpetas juba varakult lugema kirjutama, kool on ka tugev,probleeme õpetöös pole 3 aastat olnud, loodan et ei tulegi. Sotsiaalne pool oli meil kõige raskem, klassi noorim ja kõige väiksem poiss, tagasihoidlik ka. Kohanemine oli raske.

  4. Kõigepealt aitäh! On väga huvitav lugeda inimese kommentaari, kes omab selles valdkonnas teadmisi. Ma tõesti selle kooliminemisega ei kiirustaks, iga asi omal ajal. 🙂

  5. Endal vist ongi kooliküpsust raske hinnata, alles ta sündis, kuidas ta nüüd hakkab ilma minuta linna vahel tuiama ja bla-bla-bla…mul oli küll nii 😀
    Lasteaias hindavad pedagoogid ja psühholoog ise koolivalmiduse ära. Samas kui sinu poiss saab alles dets 7, siis ma ei tea, kas ka tema vaadatakse kohustuslikus korras üle, tal ju kooli minemisega veel aega on.
    Koolis terve elu aega käia, ei maksa ju kiirustada. Samas võib olla olukord, et praegu vaadates pole kooliks valmis aga suvelõpus on pilt teine. Lapsed võivad ju nii kiiresti edasi areneda.

  6. Mu meelest on nii, et kui tahta varem kooli panna, siis tuleb teha koolivalmiduse test ja seda kas lubatakse varem kooli, otsustab mingi komisjon. Mu lapse klassis oli üks laps, kelle ema pani ta 6a kooli, aga ta oli ka tüdruk.

  7. P.s. Mul endal poiss juba mitu aastat jauras, et tema tahab kooli minna. Lugeda ei osanud, aga hakkas koolis harjutama ja praegu läheb täitsa ilusti.

Vasta ylle-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga