kauges külas aka maalkäigust

Jäimegi kohe õue murule lebotama, sest esimene kärutäis puid pidi kohe saabuma. Ilm oli laupäeval megailus ja soe, et isegi lapsed said õhemalt riides olla ja nautisid seda täiega. Sõin oma just ostetud jätsi ära ja hakkasime tööd tegema. Alguses läks päris ladusalt- puude korvi ladumine ja kolmandale korrusele tassimine. Umbes pool tundi käisime nii edasi-tagasi mehega ja mehe vennaga. Lõpu poole hakkasid juba jalad all värisema ja ega polnud palju puudu, et pildi silme eest kotti viskaks. Ju siis ma pingutasin ikka räigelt üle. Hiljem teiste kärudega tegin aeglasemalt ja ei olnud nii hull olla. Kui uut kärutäit toodi, saime me jälle maja ees murul lebotada ja päikest võtta, lastega palli mängida. Need kärutäied said päris kiirelt veetud! Hiljem läksime Vändra külje alla grillima. Ega sellest suurt eriti midagi rääkida ei ole- grillisime ja sõime. Nagu ikka. Õhtul läksime vanemate juurde tagasi ja olime surmväsinud. Avastasin, et mu parem käsi on väga valus ja paistes. Tassisin ma ju puudekorvi enda käe peal nagu käekotti, et kergem oleks. Nii ma hoidsingi külmakotti endal käe peal, sest nii meeletult valus oli. Vaatasin paar õudusfilmi ära ja läksin magama ära. Lastel käed ja näod puhtaks ning teki alla. Ei, lapsed ei vaadanud õudukaid 😀 Pühapäeva hommikul natukene istusime, lapsed vaatasid enda multikad ära ja hakkasime kodu poole sõitma. Olime sellest nädalavahetusest väga väsinud ja tahtsime juba kodus olla. Käisime linnas paarist kohast läbi ja võisimegi end peagi kodust leida. Juba järgmisel nädalavahetusel (26.juuni-28.juuni) veedavad minu lapsed päevi minu vanemate juures maal, sest meie läheme mehega oma 5. aastapäeva tähistama pisikese puhkusega. Kindlasti tuleb üks postitus sellest nädalavahetusest.