Määratlemata

kes jääb enne blogiauhindu haigeks??!!

Jah, mul on lausa taevane õnnistus olla hetkel haige. Miks?! Miks just mina?! Miks valisid sa just minu, kes nii väga tahab sellel aastal minna Blogiauhindadele? Kas see on mingit sorti karma?! Kas see on selle eest, et ma eelmisel aastal selline hädavares olin ja kohale ei julgenud ilmuda? Why?!!!! 
Tegelikult näen ma kogu süüd endal. Kes käskis mul nii õhukeselt reedel mere äärde ronida? Kes on tihti lastele rääkinud, et kuigi õues võib soe olla, siis ilm on kohati salakaval ja võib niimoodi põue pugeda, et me ise sellest aru ei saagi? Mina! Miks ma siis ise end nii kehvasti riide panen? 

Laupäeva hommikul ei saanudki aru, kas halb enesetunne oli tingitud õhukesest riietusest ja karmist tuulest mere ääres või väikesest kogusest alkoholist, mida ma eelmisel õhtul tarbisin. Õnneks ei läinud kaua.. sama päeva keskööl sai mulle selgeks, et tegu ei olnud pohmelliga vaid ma olingi külmetunud. Mu pea lõhkus nii, et ma pidin lausa mööda öist lasnamäge ämma juurde minema ja temalt peavalurohtu nõudma. Kodus ei tahtnud ma kedagi üles ajada ja käisin ise ära. Muidugi ei tahtnud ma ämma ka üles ajada, aga mu pea.. see oli jube. Kuigi peavalud on minu vanad tuttavad, siis igal korral neid kogedes mõtlen ma, kuidas saab üks kehaosa niimoodi valutada. Võtsin tablakad sisse ja mõne aja pärast sain õndsat und magama jääda. Ja sealt hetkest läks enesetunne veidike paremaks. Pühapäeval sain isegi toad ära koristatud, kuid õhtuks olin jälle nagu laip. 

Ma olin isegi valmis hakkama mett sööma. Küll tee sees, aga siiski. See on minu jaoks üks suurimaid edusamme, sest mett sõin esimest ja viimast korda 5-aastasena ja seal samas oksendasin ma selle ka välja ning lubasin endale, et never ei söö ma sellist jama. Aga Blogiauhinnad on seda väärt. Ma loodan. 😀 Ma ei taha haige olla!! Mul pole aega haige olla!!!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga