Määratlemata

klient on kuningas

7. veebr. 2016
Nii.. nagu ma eile lubasin, siis kirjutan järgmises postituses ehk selles siin pisut klientidest, kellega olen ma poes kokku puutunud. Mäletate, ma olen paaril korral kirjutanud, kui halvad on minu kogemused vanemate inimestega. Kui vastu seedimist nad mulle üldjuhul käivad ja kuidas ma igal võimalusel üritan vanemate inimestega kokkupuudet vältida. Noh, nüüd ma võin öelda, et minu arvamus on kõvasti muutunud. Esiteks on mul mitmed töökaaslased vanemad inimesed ja nad on lihtsalt nii nii toredad ja soojad. Teiseks on enamus kliendid, kes tulevad midagi küsima või paluma vanemad inimesed ja uskumatu, et ma seda ütlen, aga ka nemad on nii toredad ja soojad. Oeh.. võtab lausa ohkama, tõesti. 

Mitte et ma oma kogemuste põhjal üldistaks kõiki vana inimesi nõmedateks või et mul puuduks igasugune austus nende vastu. Ei no päris nii ei ole, et kui vanemat inimest näen, siis virutan jalaga või mis iganes.. Ma üritan lihtsalt vanemaid inimesi vältida, sest siiani pole minu kogemused nendega head olnud. Kuid kordan- kõiki vanureid ma ei üldista. On ka toredaid ja lahedaid, kes mõistavad ja saavad aru ja on niisama chillid. 

Aga poes oldud ajal on minu arvamus kõvasti muutunud ja ma ei väldi enam vanureid. Lasnamäe vanureid. Kuigi just nemad kipuvad kõige rohkem torisema või pahurad olema. Olen ju siin elanud pea 3 aastat ja tean, millest ma räägin. Poes aga tullakse vene keeles küsima midagi, mina küsin selle peale vastu, et kas eesti keeles saaks ja mulle öeldakse “ikka saab, miks mitte” või kui tõesti ei saa, siis saab suheldud inglise keeles või kuidagi muud moodi. Mis on minu jaoks väga cool. 

Ja ma pean veel lisama, et just kliendid muudavad päeva ilusamaks ja toredamaks ning annavad energiat juurde. See, kui toredad ja mõistvad nad on. Lisaks kõige lõpuks, kipuvad mõned vanurid lausa vabandama, et mind segasid, kuigi just see minu töö ongi- kaupade välja paigutamine ja klientide abistamine. Aga tõesti, ma ei väldi enam vanu inimesi. Möödun ja naeratan. Olen positiivselt meelestatud. 

Kuid üks halb kogemus on mul juba ka olnud. Möödunud reedel, kui ma tööl olin, olin väga rõõmsas tujus, sest viimane tööpäev ja kohe kohe oli tööaja lõpp käes ning sain koju minna. Küll aga enne käisin saalist läbi, et kontrollida mulle antud riiuleid. Minu juurde astub vanem naisterahvas ning hakkas vene keeles kõnelema. 

Mina: “Kas eesti keeles saaks palun?”
Tema: “Saab küll. Kas teil karbis šampinjone on?”
Ma ei jõudnud isegi mõtlema hakata, kui naisterahvas nähvas mulle:
“Ei saa vene keeles ja ei saa eesti keeles!”
Mina: “Saab ikka eesti keeles, kuid ma ei tea, kus need asuvad. Ma tean, kus on purgis šampinjonid.”
Tema: “Neid ma ei soovi. Soovin just karbis šampinjone.”
Mina: “Kahjuks ma ei oska öelda, sest mul on kindlad riiulid, millega ma tegelen, aga ma otsin kohe kellegi, kes oskab teid aidata.”
Tema: “Ah mulle aitab teie jutust.”

Ja peale seda läks tuju ikka totaalselt nulli. 😀 Aga õnneks on suures ülekaalus toredad ja mõistvad kliendid. 

Only registered users can comment.

  1. kus tuli nüüd välja tark soovitaja 😀
    Jane ma arvan võta poeplaan koju, ja kuluta oma vaba aega selle pähe õppimiseks 😀 savi et palka selle eest ei saa, aga vähemalt võtad soovitajat kuulda 😀 ja pauside ajal võiksid tööl uudistada “võõraid” riiuleid, see ei tule kõne alla et loomulikul teel kulub nende teadmiste omanamiseks paar kuud, ei ikka esimese nädalaga kõik selgeks! 😀

  2. Karbis šampinjonid on igas poes (kus neid müüakse) puuvilja/juurvilja letis. Ja ma isegi ei söö seeni.

  3. Ühest küljest saan ma aru, et mina kui töötaja saalis peaksin ju teadma, kus miski asub. Teisest küljest, kui mul on kindlad riiulid, kuhu ma kaupa panen ja jälgin ning seal ei ole sellist toodet kindlalt, siis miks peaksin ma kellegi teise riiulitel olevaid tooteid endale pähe tampima. Eks see ole kahe otsaga asi. Aga vähemalt pakkusin ma välja, et otsin kellegi, kes tegeleb selliste toodetega, aga ei, see ei sobinud ilmselt 🙂

  4. Just, ma saan väga hästi sinust aru, see on lihtsalt kentsakas kui soovitaja soovitab sellist asja nagu sa oleks loll ja pole ise sellepeale tulnud! Kõik võtab aega!
    Tubli oled Jane, ausalt, 2 last, mees ja kodu, ma olen peale tööd nii väsinud, et jaksa midagi teha! Jätka samasvaimus! 🙂

  5. Isegi mina, kui poe külastaja, tean, kus asuvad karbis šampinjonid 😀 Loogiline ju, et puu- ja juurvilja letis, ei? 😀

  6. Anonüümne, mine Lõunakeskuse Rimisse ja sealt puuviljaletist ei leia sa küll mingeid šampinjone. Ega ka muude poodide puuviljaletist. Šampinjonid peavad olema külmas ja asuvad maitsetaimede- ning köögiviljade külmletis. Lõunakeskuse Rimis on üldse eraldi külmkapp erinevate šampinjonide ja seente jaoks!

  7. Igalpool ei olegi, aga vastasin sellele kapitargale 😀 et ka SEE salakapp on ju juurviljade juures, nii, et tegelikult kui suunatagi juurviljade juurde, siis ju on õigesti suunatud 😀

  8. Kõige veidram asi, mida küsitud: “Ega teil ei ole pisikesi ümaraid kartuleid purgis?”
    Kas ma olen ajast maha jäänud, või meil tõesti polnud selliseid asju 😀

  9. Soovitasin kuna ise töõtan ka ka poes, algul olid ka minul samad probleemid osade inimestega, aga nüüd, 7 kuud olen töötanud ja tunnen poodi väga hästi ja see tuleb klientidega suhtlemisel ainult kasuks, muide ma töötan liha osakonnas ja pood on üle kahe tuhante ruutmeetri, aga meie poes antakse algajatele õppimiseks aega tööajal, ehk siis polegi poeplaani vaja koju vedada 😉
    Ausalt oli soovitus ainult heaga mõeldud, tean ise ka kui raske on algul, niiet ärge kurjustage, proovisin lihtsalt oma teadmisi natuke jagada…

  10. Sapipritsija oled? Kuidas küll mu ühest lausest nii palju negatiivset välj said lugeda 😀 Nagu nali

  11. Kas sul probleem ei teki, et töö asju avalikult arutad? Üldiselt selverile ei sobi, kui töö asjadest väljas pool tööd avalikult räägid.

  12. Läänemere selver nii väike. Kaks korda poele tiir peale teha ja peaks juba üldjoondes selge olema mis riiuli vahes midagi asuda võiks.

  13. Ei arva küll, et ma kirjutaks midagi sellist, mis võiks mulle probleeme tuua. Mis on selles halba, kui ma kiidan oma töökohta? Kirjutan ju sellest, kuidas mulle mu töö meeldib ja kui toredad on mu töökaaslased ning kliendid. Ei arva, et midagi salajast siin oleks 😀

  14. Igaks juhuks soovitan kaupluse juhatajalt üle küsida. 😉
    Endal kogemus olemas, et selline asi ei too head.
    Nimelt ühes foorumis muidu rääkisin tööst koguaeg positiivselt ja kordagi ei maininud, kus kaupluses ma töötan jne. Kuid ühest postituses mainisin,et ma ei mõista neid inimesi, kes mõni minut enne sulgemist tulevad poodi ja unustavad ennast sinna. Lisaks olin sada aastat enne seda postitust maininud enda nime seal foorumis. Usu või ei.. aga leidus üks inimene, kes viitsis selle mitut aastat vana postituse minu nimega üles otsida ning selle koos selle ainsa negatiivse kommentaariga koos saata mu töökohta.
    Teades, et sul ka siin mingi haiglane tüüp ähvardas jne. Taskuks natukene tööl tausta uurida. On inimesi, kes tahavad lihtsalt sitta keerata.

  15. Aga see ongi paha- pm teed klienti maha ju. Kui pood suletakse 22.00 siis ta võib ka 21.59 poodi sisse astuda ja ta tuleb ära teenindada, ilma et sa survet avaldaksid 🙂

  16. Sinu loogika on siis, et klient astub minut enne sulgemist poodi ja pole probleemi, kui ta ennast pooleks tunniks või tunniks riiulite vahele uitama jääb? Davai, ütle mis õhtul tööl oled ja ma tulen sätin ennast mugavalt sisse 🙂

  17. Samas sa tegid ise ka ju pm klienti maha. Et ta nähvas su peale ja ei lasknud sul mõelda jne. Asju saab alati kontekstist välja võtta. Et tasuks uurida, kuidas suhtub su tööandaja sellesse, et blogis töö asjadest räägid. Siia alla läheb ka koolituste sisu, mida sa mingi aeg siin kirjutasid. 😉

  18. Ma arvan, et selliseid kliente on väga vähe, kes end poodi unustavad ja kui tõesti inimene end poodi unustab, saab viisakalt juurde minna ja meelse tuletada, mitte kuskil foorumis hiljem kiruda. Minusse ei puutu need asjad, sest ma pole kassas ja sellisel ajal mind tööl pole, kui sulgemise aeg on 🙂

    Üldjuhul on kliendid kõik toredad, tõin ühe näite, kus tõesti inimene oli ebaviisakas ise. Ühest küljest jah, tegin nagu maha. Teisest küljest kui ülemus mind lahti laseb, sest olen oma tööga rahul ja mulle meeldivad kolleegid, siis mis seal parata 🙂 Elu on selline. Midagi detailselt ma oma tööst ja sellega seonduvatest asjadest, mida ei tohiks rääkida, ma siin ei kirjuta. Ma olen teadlik, et seda ei tohigi teha 🙂

    Koolituse sisu? Ma ei rääkinud, mis seal koolitusel räägiti, mis testis oli jne. Need asjad olid elust enesest, mida toodi näitena. Sama, et ma kui tavainimene näen poes naljakat olukorda, kus kliendi ja töötaja vahel on arusaamatus- lähen kirjutan blogis, kes süüdu jääb? See töötaja? Ei usu. 😀 Jutu point on see, et ma kirjutan blogis selliseid üldiseid asju. Ma tean, millest ma tohin rääkida ja millest mitte 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga