***

Kui kirg kustub…

Minult on mitu korda küsitud… okei, see meenutab hetkel seda “nii paljud on küsinud minu selle, selle ja selle kohta…” Kuigi ma üldiselt ei saa aru, miks viimasel ajal selle üle nii palju nalja visatakse, nagu ilublogijad mõtleks ise välja, et keegi üldse nende ilurutiinide kohta on midagi küsinud. Ma olen mingi suvakas maakas, kes meikimisest ja iluhoolitsustest muhvigi ei jaga, aga sellegipoolest on ka minult küsitud, milliseid ilutooteid ma kasutan.

Aga okei. Ma tahtsin tegelikult blogida blogimisest. Minult on küsitud, miks ma üldse oma argipäevadest ja elust ei kirjuta. Et üks reklaampostitus teise otsa – no on nii kujunenud jah, tunnistan. Ma ei tea… Aega nagu on, mõtteid ka, aga väga ei ole seda ohhh, ma tahan seda jagada tunnet. Üks aeg ei tundnud ma end siin üldse turvaliselt, aga nüüd on see üle läinud. Nüüd… nüüd ma vist lihtsalt ei viitsi ja mõtlesin, et koliks üldse instagrami üle, mida mul siin ikka pläkutada on.

See koht siin on totaalselt võssa ka kasvanud. Tagasiside vorme on täidetud mingi 70 ringis. Kommentaare on 24 000+, enamus neist spämm, ma lihtsalt pole tükkaega kommentaare sorteerinud ja ega ei viitsi ka. Üks päev tegin proovi – mingi 4000 kommentaari sorteerisin ära ja siis andsin alla ning saatsin need mõtteis kuu peale. Seega, kui ma kellegi kommentaari avaldanud pole ja te mõtlete, miks, siis… nüüd siis teate, miks. 😂

Eks lastega on ka jah üsna palju tegemisi. Alles nüüd nt (kell on 00:06) sain pesemas käidud ja lappasin kuiva pesu kokku ning panin kappi. Päeval tahaks ju õues olla ja seda ülimõnusat sooja ilma nautida. Seega lükkuvad tubades toimetused õhtusse…

Ja noh, üldse ma mõtlen, et keda see Jane elu ikka kotib. 😀 Pole siin miskit põnevat kah. Lapsed kasvavad nagu lapsed ikka, ma olen nagu ikka, kodune ja ümbritsetud lastest. Midagi põnevat ei toimu. 😀

Ma vist päris nii dramaatiliseks ei läheks nagu ma pealkirja panin, et see blogimiskirg nüüd kustunud on. Ennegi selliseid “ma ei taha-ma ei saa-ma ei viitsi” perioode olnud, sest noh.. see on elu. 😀

Samas… olen lugenud küll, et üsna mage on oma jälgijatelt küsida, millest ma kirjutama peaksin, aga ega ma ei küsigi otseselt seda, võite ise märku anda, millest oleks huvitav lugeda. 😊

Päisefoto: Maris Kurvits

1 thought on “Kui kirg kustub…”

Vasta Liis-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga