Kui õgid sandi saagi ära

Mardipäev möödus kuidagi… hästi. Hendrik ja Raimond käisid ka jooksmas, saak oli üsna hea, meie võtsime ka üsna mitu punti vastu ja kuidagi äge oli.

Poisid plaanisid Kadrijooksule ka minna, aga kuna üks neist köhib ja nohus ka on, siis ei hakanud saatma. Pealegi, sõbrannad on ka ära kuskil laagris, kellega nad Marte käisid mängimas. 😀

Ma millegipärast arvasin, et Kadrid jooksevad reedel. Noh, sest reede ju, mõnus päev, millal kommi saada. Ma ei tea, miks. 😀

Eile saatsin Geidu poodi, sest kuulsin küla pealt, et hoopis laupäeval hakkavad Kadrid jooksma. Lasin siis hea mitu pakki kommi tuua, ise sealjuures mõeldes, et järgmine aasta peaks midagi originaalsemat välja mõtlema ja mitte laste hammaste rikkumist toetama. Kaks korda aastas või mitte.

Istusime siis siin oma kommiportsu otsas. Kell liikus aina edasi ja varsti oli sealmaal, kus ma mõtlesin, et nüüd peaks normaalsed inimesed kodus juba magama ja vaevalt keegi enam ukse taha kobistama tuleb. Või kui täpsem olla – mis enam, ega kedagi ei tulnudki tegelikult ju.

Õhtu lõpuks pistsin ma need kommid nahka ja samal ajal lootsin, et ükski Kadri vastu ööd mulle ukse taha ei saja.

Ja kui ma eile peale kommiõgimist voodisse end sättisin ja veel sotsiaalmeediast läbi hüppasin, nägin AMHT? Facebooki lehel, et hoopis täna jooksevad Kadrid ringi. 🙄

Täna hommikul teatas Geit, et ta oli mingi osa kapi otsa peitnud…. Minu eest vist. Seega, kui täna peaks mõni Kadri tulema, siis vast päris tühjade pihkudega vastu võtma ei pea. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga