Kuidas ma igal õhtul nõiaks muutun ehk meie laste magamisharjumused

Kui siin kõik ümberringi juba üles tunnistavad, et nad ka vahel lapsevanemana feilivad, ma siis liitun kambaga, aga räägin hoopis sellest, millised on meie pere laste magamisharjumused. Ja milliseks need mind muudavad.

Ütleme nii, et kui see kokku võtta ühe sõnaga, oleks selleks sõnaks TSIRKUS.

Ma ei tea, kas asi on selles, et nad ei ole tükk aega lasteaias käinud ja kellegagi suhelnud ning sellest tingituna üleannetuks muutunud või et me nende nari mingi aeg lahti võtsime, aga ma tõsimeeli ei oota õhtuid, mil nad magama lähevad. Või tähendab ei lähe. Viimased kuu aega käib õhtuti selline trall, et lihtsam on vist oodata kuni väsimus nad jalust niidab. 😀

Kellaajaliselt on meil suht segane olukord. Lasteaiapäevadel proovime toimetada nii, et kella 21-22 aeg oleks nende toas juba vaikus. Muidu mingit kindlat režiimi ei olegi, lähevad magama siis, kui meie puhata tahame. 😀

Kogu trall algab hambapesuga. Oh, seda on ju vaja mitu korda teha. Ja seejärel pesta käed. Ja nägu. Ja siis minna vetsu ja peale seda avastada, et jälle on vaja käsi pesta. Muidugi on. Peale seda tulebki käsi pesta. Aga piisab ka mõnest minutist. Neile mitte, mängivad vedelseebiga, puhuvad mulle, pritsivad vett ja lõpuks, kui ma nad vannitoast välja ajan, avastavad nad, et käsi ei jõudnudki pesta. Okei, pesete minu silme all.

Pestud. Võtavad riidest lahti. Voldivad millimeetri haaval riided kokku, võimalikult aeglaselt, et emme ära väsiks ja oma tuppa juba komberdaks, sest nad ju saavad ise ka magama mindud. Kui ma seda teeks, läheks nemad alles hommikul magama.

Sätivad end teki alla. Oota, aga mul ei olegi ju nii pehme tekk kui tal? Avastab üks ennast mõttelt. Seletan, et see tekk on hetkel pesus. Lepib.

Head ööd musid ja kallid. Tuli surnuks. Lähen oma tuppa. Viskan voodile siruli, aga tegelikult peaks nagu tinasõdur uksel seisma ja valmis olema lastetuppa minekuks, sest kuigi ma kirjutasin, et kogu trall algab hambapesuga, siis nüüd hakkab see päris päris trall.

Alguses poeb üks teise kaissu tuttu. Seesama, kes just tund aega varem oli vennale mööda kukalt kütnud. Nüüd on seal, kaisus, itsitavad nagu parimad sõbrad.

Lähen ajan lahku nad. Hetkel, mil mu tagumik uuesti voodile maandub, kuulen laste toast häirivat häält. Keegi nagu lohistaks mööblit. Jep. Lükkavad voodeid kokku. Poevad teki alla. Itsitavad.

Lähen sinna. Teen juba kõvemat häält. Mõni kord lausa nii valju häält, et hiljem tükk aega vaatlen aknal ega naabrid mulle politseid pole kutsunud. Nali. Aga valju häält pean tegema küll. Vahel on mul tunne, et ainult nii nad keeravad oma aktiivsust madalamaks.

Lükkan voodid lahku. Loen sõnad peale – igaüks oma voodis, oma teki all ja vait. Noogutavad ja lubavad olla.

Sätin end mugavalt voodisse. Hetk hiljem kuulen, kuidas poisid vaidlevad. On teised endale hunnik mänguasju vooditesse tassinud ja nüüd on vaidlus selle üle, kes kelle auto ära võttis või kellel rohkem mänguasju on.

Teen jälle kurjemat häält. Korjan mänguasjad kokku ja panen ära.

Vaikus.

Hakkavad lobisema. Aina kõvema häälega.

Ok, üks tuleb ära tuua sealt toast. Muidu ei jäägi magama. Valime Raimondi. Hendrik hakkab oma toas nagu siga aia vahel kisama ja teatab, et ei taha üksi seal toas magada. Räägin ja seletan, et nad ju kahekesi olles magama ei jää. Lubavad, et jäävad. Ok, Raimond läheb tagasi.

Kogu trall on kestnud ligi kaks tundi.

Vaikus.

Ikka veel vaikus.

Issand, nad jäidki magama vä?

Lähen ja vaatan. Magavadki. Appi, kui armsad nad on. Eriti magades. Sätin tekke, teen pai ja musi. Kogu eelnev trall on unustatud. Mina palun mõttes vabandust, et häält tõstsin. Kujutan ette, et nad läksid magama mõttega, et nende emme on täielik nõid. Ja vahel olengi.

Loodetavasti nüüd, kus Napsie saatis neile uued madratsid, lähevad suurema õhinaga magama ja kustuvad ruttu ära, sest ma ju tean omast käest, kuidas uni su sellel madratsil lihtsalt vägisi kätte saab. Äkki töötab ka nende peal. 😀

Ja kui teil on ka sellised marakratid kodus, kellel õhtuti on pidu ja pillerkaar, soovitan soetada neile ka Napsie madratsid ja tekid, sest koodiga “janeblogi” saab 90×200 mõõdus lastele sobiliku madratsi ja 140×200 teki 25% soodsamalt, AGA see kood kehtib ainult üks nädal, seega, kes ees… selle laps on parema unega!

4 kommentaari

  • Odraiva

    Need tekid krabisevad nii palju, et lastele küll ei soovita. Tekk on üldse paras pettumus. Aga madratsid on neil tõesti mõnusad, kohe väga 🙂

    • Jane Almers

      Krabisevad küll, aga mu meelest mitte üldse nii palju, et häiriks 🙄 Ja tekk meie jaoks just paras ka, ei ole liiga palav ega hakka jahe 😊 Aga inimesed ongi erinevad, mis ühele sobib, ei pruugi teisele sobida

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga