Määratlemata

kuidas öelda EI

Ütle lihtsalt ei ja kõik. Mis seal ikka nii rasket olla saab? Päris nii lihtsalt need asjad muidugi ei käi, kuigi võiks ju. Mina ei mõista, kuidas mul kunagi sai olla nii keeruline ahvatlustest loobuda. Näiteks krõpsud, kommid, koka. Suhkur. Ma ei tea, kas ma olen täna tugevama iseloomuga või on mul tõesti jumala kopp ees sellest jamast, mida ma endale näost olen sisse ajanud, aga näiteks olen ma juba päevi joonud kohvi ilma suhkruta. Ostsin siin targa näoga pruuni roosuhkrut, aga tuli välja, et pruuni suhkru tervislikkus pidavat olema ainult müüt. Tegelikult on see sama, mis valge suhkur, ainult et pruuni värvi. See on see, kui võhik läheb poodi tervisliku kraami hankima. 😀

Ma mäletan, et kunagi, kui ma üritasin teed või kohvi juua ilma suhkruta, tõmbus nägu kohe kortsu ja viimased lendasid otsejoones kraanikaussi, aga enam seda ei ole. Üks päev ma lihtsalt ütlesin härrale, et minu kohvi sisse suhkrut ei paneks ja nii see läksksi. Polnud hullu midagi. 

Järgmisena võtan luubi alla igasugused karastusjoogid. Ja siidrid. Noh, viimast ei joo ma enam pikka aega, sest järgmine päev ei ole üldse hea olla ning see tekitab mul gaase. Lisaks maitseb see nagu mingi rõve siirup. Keemiamaitse käib üle pea. 
Koka on tekitanud minus aga sõltuvust. Teate, kui lihtsalt saab sellest vabaneda? On olemas kaks võimalust- esimene ja kergem on see, kui sa lähed Coca Cola Plazasse, lased sealt endale topsi kokat ja vaatad, kuidas ühest august tuleb vett ja teisest siis wannabe kokat või lähed Hessi, võtad selle joogiks ja tunned seda rõvedat lahjendatud maitset. Jep, see on kergem variant ja mulle mõjus see rohkem. Ulmeliselt rõve, minu meelest. Teine variant on see, et sa lihtsalt ei ostagi ja kõik. Ja see juba on raskem, sest me kipume oma mõistust vähem kuulama ning rohkem seda häälekest meie peas, kes käsib vastupidist. Väike nipp, mida ma kasutan, on see, et iga kord, kui mul tuleb gaseeritud joogi (enamasti koka isu), ostan ma gaseeritud vett. See aitab. Vähemalt mind. 

Kommid, šokolaadid, küpsised. Noh, ega ma eriti ei oska kommenteerida, sest ma kõnnin tuimalt nendest riiulitest mööda. Lapsed vahel nuiavad ja mõnikord ma ka ostan, aga ma olen neile üritanud selgeks teha, et puuviljad on palju kasulikumad kui igasugused maiustused. Muidugi ma ostan neile kommi ja midaiganes veel, mida nad tahavad, aga tunduvalt vähem kui kunagi ja mingisugusel inimlikul kombel nad isegi mõistavad. 

Midagi muud mulle hetkel ei meenu, millest oleks raske loobuda või vajab veel harjutamist. See kõik tuleb kuidagi iseenesest- tervislikum eluviis. Kodus on mul puuviljauputus, nisujahutooted on täiesti välistatud. Ja ma olen lihtsalt palju elujõulisem, õnnelikum ning ma tunnen, kuidas energia ja positiivsus mu hinge voolavad. Muud ma ei vajagi. 🙂

22 thoughts on “kuidas öelda EI”

  1. Kauaks? 😀
    Ja pruun suhkur on siiski parem kui valge, aga peab jälgima, kuidas suhkrut on töödeldud, st tavalist valget suhkrut annab ka pruuniks värvida.
    Aga tore, kui suudad üldse ilma suhkruta olla, tervislik oleks ka kohvist loobuda ja hoopis teed juua või vett.

  2. Ma õnneks/kahjuks selgeltnägija ei ole ja kindlat aega öelda ei oska, aga piirduks alguses vastusega: Elame, näeme 🙂

    Enamus ajast ma joongi vett. Vahel tahaks kohvi ka. Teed ma ei armasta eriti. Aitäh hea nõuande eest. 🙂

  3. Esiteks hessis tuleb coca cola siirup ja vesi. See pole coca mis on lahjendatud veega. See on täpselt sama mis on pudelis coca. Mis seal rõvedat on?

  4. Mulle pole mitte kunagi mesi meeldinud. Alles hiljaaegu üritasin seda muuta, kuid tulutult- nii kui mesi kurgus alla läks, tuli ta ka sealt üles. Minu jaoks liiga liiga magus. 🙂

  5. Mesi 🍯 pole sugugi parem, kui suhkur. Seal ju samamoodi suhkur sees ja mitte vähe 🙂 alles kuskil räägiti ka sellest.

  6. Hulluks ka ei tasu minna tervislikkuse tagaajamisega. Ei tee see tl suhkrut midagi, pigem asi nt siidris ja just selles coca joomises, siidri kõrvale snäkid jms. Jätad need ära ja ilmselt on kuu aja pärast märgatavad muutused juba näha 🙂

  7. Eem. Ei. Ma ei rääkinud nii nagu sa iga päev kulistaksid siidrit. Piisab ka sellest, kui iga nädalavahetus juua. Seda sa ei tee. Tore siis ju. Saaksid sa sellest pidevast best defence is offense mentaliteedist ka lahti, siis oleks veel toredam.

  8. Mul on paar küsimust.

    1) Kirjutasid siin blogis just, kuidas sul on nii toredad töökaaslased ja tundusid nagu tööga hästi rahul. Miks ikkagi töökohta vahetad (nägin instagramis pilti)?

    2) Miks sa arvad, et sa kunagi ei abiellu?

  9. Vastan meeleldi. 🙂

    1) Töökoha vahetus ei pea ju olema tingitud just töökaaslaste või töö enda pärast. Põhjuseid võib muid ka olla. Hetkel ma ei hakka neid muid põhjuseid lahkama. 🙂

    2) Arvasin seda 5 aastat tagasi ja tänaseks pole minu arvamus muutunud. Ma ei teagi, miks. Ju siis olen imelik inimene. Ja ehk tulevikus see muutub. 🙂

  10. Keegi siin ülevalpool kirjutas pruunist suhkrust. First of all – pruun suhkur ON palju kahjulikum kui valge. Pruuni suhkurt pannakse üldjuhul rohkem, sest ta annab vähem maitset. Valget paneksid sa palju vähem tassi sisse kui pruuni… aga soovitaksin ka mett kasutada üldse. Mitte poemett! Ja enamus laatadel müüjad lahjendavad ka mett või kasutavad mee tootmisel siis suhkurt. Peaksid natuke eeltööd tegema enne ostu, meel ja meel on ka vahe. See suhkur, mis on selles mees, mida mesilased toodavad, on looduslik suhkur ja ON vägagi tervislik.
    Ilusat päevajätku Teile! Ja Sulle ka, Jane! Ole tubli 🙂

Vasta Anonüümne-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga