kuidas sain mina oma lapsed mähmevabaks?

*Ilmselt olen sõna mässu kuskilt beebigrupist üles korjanud ja googeldades selgub, et ma pole ainuke veidrik, kes seda kasutab. Postitus on ikka mähkmetest, mitte mässumeelsetest lastest. 😀

Ma pole kunagi kasutanud meetodi, kus lapsel hoitakse vahepeal mähet all ja siis jälle mitte. Näiteks, et öösel on all ja päeval mitte või päevaune ajal on all, teisel ajal mitte. Minu meelest ajab see last ainult segadusse. Kuidas tema peaks siis aru saama, millal ta võib püksi lasta ja millal peab potile minema? Hendrik oli kahe ja poolene, kui ma lihtsalt päeva pealt mähkme alt ära võtsin. Enamjaolt oli see tingitud suurest hirmust, sest tuttavad ajasid peaaegu juba kaikaga taga, sest niiii vana laps kannab mähkmeid. 

Samat taktikat kasutasin ma ka Raimondiga. Tema sain mähkmevabaks juba aasta ja pooleselt. Muidugi ei hakanud ta päeva pealt potil käima ja mina sain vahepeal lapikunni meistritiitli, sest ma ausalt käisin 24/7 tal lapiga järgi, koristasin ja pesin. Ma olin arvestanud sellega, et enamjaolt võib see laadung kõik oma lõpu põrandal leida. Ma ju võtsin temalt mähkme ühtäkki alt ära, mis seal imestada!
Potitreenimist oli oi kui palju. Ma ei ütleks, et ta segaduses või paanikas oli. Hommikul tõusis, läksime potile, hommikul peale sööki läksime potile, peale mängimist, peale lõunasööki, peale mängimist ja muid tegevusi, peale õhtusööki, enne magamaminekut, öösel äratasin teda üles, peale vannitamist jne. Kaasa aitas ka see, kui härra näiteks wcsse läks ja Raimond uudistas, mis ta küll seal teeb. Vaatas ja proovis ise ka. 

Jamad lood olid, kui Raimond lasteaeda läks. Ma päris hästi ei saanud aru, miks, aga seal sooviti, et ma iga päev Raimondile mähkmed kaasa annaks. Ühest küljest saan ma aru, et iga lapsega ehk ei saa individuaalselt tegeleda ja jube tüütu on pidevalt riideid vahetada, sest jälle on pissi-kaka püksis, aga see oli lapse esimene lasteaia-aasta. Loomulikult oli ta stressis, segaduses ja ärevil. Uued lapsed ja uued täiskasvanud ümberringi. Nii sain mina mai kuus uuesti mähkmega lapse, sest ma ei näinud pointi teda kodus uuesti potile toppida, kui lasteaias pannakse mähe alla. Õnneks oli Raimondil potiaeg meeles ja suvevaheajal saime uuesti mässuvabaks. Aga oi, kui tublid nad on olnud mähkmete koha pealt! Ja mina ise ka ju- järjepidevus on kõige alus. 🙂

6 kommentaari

  • Jane Almers

    Haha, tead, ma ei tea, kust ma selle sõna võtsin, kuskilt beebigrupist ilmselt külge jäänud ja googeldasin, õnneks pole ma ainuke veidrik, kes seda sõna kasutab. 😀

  • Anonüümne

    Mina hakkasin oma last potile harjutama kui ta oli 1 aastane ja mōned kuud peale. Käis ilusti seni kuni tuli tagasilöök, hakkas potti kartma. Mähkmeid siiski alla ei toppind, pesin vist pea iga päev ta pükse, aga alla ka ei andnud! Enne 2-aastaseks saamist oli täiesti mähkuvaba ja enam püksi ei teind. Lasteaeda läks siis seal vahest kakas püksi, aga arusaadav, et ei julgend õelda kui häda tuli. Nüüdseks poiss 3-aastane ja super tubli!

  • ethel

    Meil noorema lapsega lasteaed blokkis. Mõni kuu enne ta kaheaastaseks saamist hakkasin lasteaias seletama, et tahaks teda ikka ilma mähkmeteta saata kuna kodus täiesti edukalt ilma mähkmeteta. Aga lasteaias ikka aeti vastu, et “siin niipalju elamusi” ja äkki ei jõua potile ja las käib ikka mähkmeteta. Suht imelik. Kuna mul ema ka pedagoog ja just sõimerühmaga tegeleb hetkel, siis tema abiga surusime lõpuks ikka läbi selle, et laps lasteaias ilma mähkmeteta oleks ja OI SAABKI HAKKAMA! 🙂

  • Anonüümne

    Kusjuures ma tõesti arvasin, et juttu tuleb sellest kuidas sa oma lapsed rahulikuks said 😑 pettumus missugune 😂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga