***

Lõpparved blogimisega

Mõtlesin, et kõikide nende aprillinaljade keskel puudutan ühte tõsisemat teemat, millele olen oma elus viimasel ajal pikemalt mõelnud, seda kaalunud ja leidnud, et blogimine ei ole tänasel päeval väga minu tassike teed enam.

See on pakkunud mulle uusi ja huvitavaid võimalusi, mingil määral isegi arendanud mind ning loomulikult kõige parem osa – olen tutvunud nii lahedate, armsate ja ägedate inimestega.

Need kuus aastat on minu elus olnud väga vinged ning tänu blogile olen ma saanud justkui uue hingamise. Ma sain üle ärevushäiretest, ma olen saanud ennast avada, ma pole pidanud ennast peitma ja varjama. Ma olen saanud käia põnevates kohtades ja proovida megahäid asju.

6 aastat tagasi, kui blogima hakkasin, elasin kodus nelja seina vahel, olles ära lõigatud ülejäänud maailmast. Just tänu blogile avastasin ma uuesti elu ning end ümbritseva maailma – blogimine oli alguses minu jaoks justkui hingeline teraapia. Vähemalt keegi (blogi näol siis miski) kuulas mind, vähemalt kuhugi sain oma mõtted kirja panna, oma fantaasiat välja elada.

Ma olen mega tänulik neile, kes on minusse uskunud, minu kättesse usaldanud oma toodete ja teenuste promomise ning looomulikult suurim tänu teile, mu lugejad. Ilma teieta ei oleks see koht siin üldse selline nagu ta täna on! ❤️

7 thoughts on “Lõpparved blogimisega

    1. Oot see oli nüüd tõsiselt öeldud või nali? Ma ei julge täna mitte midagi uskuda 😂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga