***

Miks ma ei ole isekas tõbras

Ma ütlen ausalt, veebruaris mõtlesin ka mina, et pssh, eks see mingi tavaline gripilaadne värk ole, köha ja nohu, energiapuudus jne, ja mis see siis ära ei ole eks. Nüüd ma muidugi arvan väheke teisiti.

Ma ei ütle, et oleksime mingis suures hirmus või paanikas. Ei-ei. Samuti iga aevastamise peale ei hakka endamisi mõtlema, kas mul on nüüd koroona või ei. Kui tunneme ennast kehvasti, ravime. Kui ei, on kõik ju hästi, kuid….

Alati ei keerle kõik meie ümber. Mõtleme natuke kaugemale. Vaatame laiemat pilti. Meie ümber on niiii palju inimesi, kellel on nõrk immuunsüsteem, kes on vanad või kellel on mingi muu haigus.

Ma jagan humoorikaid postitusi, mis on seotud koroona või vetsupaberi hullusega, aga see ei tähenda, et ma ei suhtuks asja tõsiselt. Muidugi ma suhtun. Mina ise ei karda seda viirust nii palju, aga ma saan aru, miks paljud kardavad – see on uus, see levib väga kiiresti, keegi ei tea, mida see endaga kaasa toob, millised on tüsistused ja tagajärjed. Kõik uus ja tundmatu on hirmutav. Ma mõistan seda.

Meie püsime võimalikult palju kodus. Jah, me käime ka õues värskes õhus liikumas, kuid üritame vältida kontakti teiste inimestega. Lapsed on koolist/lasteaiast kodus, peseme käsi veel rohkem kui enne ja tõesti-tõesti – ka meie käisime oma toiduvarusid täiendamas.

Ostsime koju üsna suure koguse toitus, mis säilib kauem. Vetsupaberit võtsime ka, nii igaksjuhuks. Ja kuigi ka mu meelest on see ostuhullus veits overreacted, siis samas ma ka mõistan seda. Mu meelest on just väga motiveeriv näha, et eestlased suudavad kriisiolukorraks valmistuda ja pigem las nad siis lähevad ja ostavad. Nad ei tee seda ju selleks nagu oleks maailmalõpp tulemas vaid nad on valmis olema vajadusel pikemalt kodus ja see on üks suurimaid asju, mida me hetkel teha saame, et mingigi piir viirusele panna.

Kui oli see saade… eesti ilma elektrita, vms, siis vinguti, et eestlane pole kriisiolukorraks valmis ja nüüd, kui paljud on selleks valmis, siis on ka jama. 😀

Muidugi see poodlemine, kus mängu tuleb ka füüsiline vägivald, on hoopis teine teema. Nii hulluks tõesti ei tasu minna, et me üksteist maha tapaks mingi vetsupaberi või tatrapaki pärast. Selge see.

Me oleme valmis olema kodus. Me oleme selleks valmis ja teeme seda nende jaoks, kelle tervis on meie omast nõrgem. Ma teen seda enda laste pärast, sest kui mul on hirm, siis just kõige rohkem nende suhtes. Eelkõige Adeele, sest tal on immuunsüsteemi haigus, mida ravib ainult aeg, st ta kasvab sellest välja.

Ma olen liitunud päris mitme koroona-teemalise grupiga ja pean tõdema, et vist peaks nendest lahkuma ja jälgima ainult Terviseameti lehte, sest need grupid sisaldavad nii palju seda “ma sealt kuulsin” infot, mis asjatult inimestes paanikat tekitavad. Lisatakse mingeid välismaa artiklite linke, millel pole mingit kindlat tõepõhja, ehk siis seda negatiivset ja väära infot jagatakse hullult palju. Ja inimesed lähevad paanikasse. Ja paanikas inimesed on rohkem haavatavamad.

Valitsuses olen ma natuke pettunud. Et ei võetud varem ette midagi. Oleks võinud ju juba alguses piirid kinni panna. Lasta muidugi need eestlased tagasi, kes siin elavad, aga siiski piiril neid testida. Kuidagi kergekäeliselt võeti seda alguses. Nagu minagi nt.

Kes mind kõige rohkem hetkel närvi ajavad, on need tõprad, kes postitavad facebooki või kuhugi, et nad on välismaale reisimas ja nemad mingit koroonat ei karda, sest nad tugevad ja terved inimesed. Sorry, not sorry, aga sa oled isekas tõbras. Kui sa enda nina otsast kaugemale ei suuda mõelda, siis… 🖕

Ja no ühe inimese üllitisest ei tasu üldse pikemalt rääkida, kopin siia ühe lause ja juba võite aimu saada, et mõistus flipib praegusel perioodil ikka täiega: “Seni kuni pole isiklikult näinud, et minu lähedane sellesse sureb on kõik võrdväärne nohu või köhaga.”

Eks ma vahel ikka mõtlen tuleviku peale, aga seda ma pigem surun alla, sest pähe tikub sada mõtet ning küsimust, kuid ma natuke kardan neid vastuseid ja üritame päev korraga selle koroona-teema suhtes elada. Meie elame ikka tavapärast igapäevaelu edasi, ainult, et oleme rohkem kodused, külalisi ei kutsu, ise kellelegi külla ei lähe ja naudime seda kvaliteetaega oma pere seltsis. Geit käib edasi tööl ja mul on lõpuks reaalne põhjus kodus lösutamiseks – koroona. 😀

Peske käsi, säilitage rahu, olge terved ja ärge muretsege üle! ❤️

Ja mõelge ka lastele – kui meie, täiskasvanud paanitseme, mida siis need väikesed inimesed tegema peavad?

1 thought on “Miks ma ei ole isekas tõbras”

  1. Ma ei jälgi üldiselt blogijaid, aga täpselt minu mõtted viimase nädala jooksul! Igapäevaselt vihastan korra vähemalt selliste inimeste peale.

Vasta Teele-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga