Ma ei tea, kas olen ainus, aga ma tunnen juba reedel, et nädal on selja taga ning on aeg puhata.

Nädala algus oli suht lebo. Suuremad poisid olid esmaspäeval ja teisipäeval kodus. Puhkasid. Mõtlesin, et las võtavad natuke vabamalt, mitu nädalat jutti lasteaias käinud, aga ega nemad ei mõista vabu päevi keset nädalat ära kasutada ja tõusevad ikka kell 7 🙄 Eks see ole harjumuses kinni juba.

Eile oli Isadepäeva kontsert ja Hendriku esimene esinemine. Ma olin ikka päris imestunud, kui õpetaja ütles, et Hendrik tahab kontserdil kõigi ees luuletust lugeda. Minu laps? Tahab esineda? See kõige häbelikum laps meie peres? Ei ole võimalik! 😀

Nii me Hendrikuga harjutasime iga päev luuletust hoolsasti, aga eile sai esinemisnärv temast võitu ning kuigi ta luges koos sõbraga seda, siis peale esimest rida läks tal vist luuletus meelest ja sattus kergelt paanikasse. Õnneks koos sõbraga oli julgem ja said sellest takistusest kenasti üle, alustasid uuesti ja lugesid lõpuni. 😀 Ma olin ikka nii uhke tema üle.

Nende pidudega lasteaias on alati nii palju stressi ja pinget, seega ma olin eile üliemotsionaalne. Tahan ju ikka, et lapsed näeks laitmatult head välja – viigipüksid, triiksärk, lips, peokingad. Ma tahan, et kõik oleks ideaalne.

Hiljem külastasime lasteaia esimest kohvikut, kus sai laste ja lapsevanemate valmistatud toitu nautida. Väga maitsev kogemus oli! 😊

Täna on jälle selline lebom päev. Mõtlesin, et las lapsed puhkavad ja on kodus, sest reedeti ma lähen niikuinii neile lõuna ajal järgi. Lähevad täna veel koos sõbrannadega mardisante jooksma. 😀

Homme on ka selline rahulikum päev ning pühapäeval lähen Katrini juurde pildistama. Ei jõua juba ära oodata. 😀