• esimene tatoveering

    Ma olen päris pikka aega mõelnud, et tahan endal käele tatoveeringut teha. Algselt mõtlesin, et see võiks kuidagi minu poegadega seotud olla, kuid siis matsin selle mõtte maha. Tahtsin midagi naiseliku, õrna ja armast.  Kui ma nägin, et facebookis üks tuttav lisas selle kaanepildiks, armusin totaalselt ära ja teadsin, millist tatoveeringut ma tahan.  Kuna mulle ikka korralikult meeldib aega venitada selliste otsuste ja tegemistega, siis jõudiski keegi minust ette. Nägin peagi, et üks tegi endale peaaegu sellise tatoka ja teine samuti ning siis ma mõtlesin, et so what? Ma teen ikka, sest i am in love with it! Pisike mõte on, et laseks teha kolme asemel kaks roosi, kuid mees ütles, et…

  • otsingusõnad minu blogini

    Kui ma umbes aasta tagasi nägin palju postitusi sellest, kuidas lugejad või niisama google otsingumootori kasutajad leiavad oma tee paljudesse blogidesse, mõtlesin, kust nad neid sõnu võtavad. Noh blogijad, ma mõtlen. Kust nad need sõnad võtavad, mida ma nendest “otsingusõnad” postitustest loen. Tänaseks aga on ka minu blogi statistika all kenasti kujunenud ja kogunenud lahedaid ning humoorikaid lauseid/sõnu, millega siia on oma tee leitud. ma olen teisipäev– Oi, tere! mina olen Jane. Mulle tegelt teisipäevad eriti ei meeldi, sest televiisorist ei tule midagi põnevat eriti, peale “Padjaklubi”. Rohkem meeldib nädalavahetus.  merje lukk– Ma googeldasin ja facebookist otsisin samuti, kuid ei leidnud kedagi sellenimelist. Seega kõik Merjed, laduge oma lukud letti.…

  • motivatsioonipuudus

    Ei mitte nagu selles mõttes, et trenni ei viitsi teha ja tervislikult toituda ei suuda. Ma olen endiselt sellel lainel, et tahan kaalu kaotada ja see on nagu tavaline eluosa juba. Enam ei ole hingematvat raskust ja tahtejõu puudumist- toidud on maitsvad, trenniks on kõndimine. Jumala lebo ju. Motivatsioonilangus on hoopis kõiges muus. Hommikul ärkan üles ja olen jumala reibas, koristan tube ja olen maailma aktiivsem inimene, kuid siis tuleb selline.. mingi laiskus peale, et tahaks terve päev diivanil lesida (no see tüüpiline koduse ema töö, teate ju küll) ja lihtsalt olla. Ma ei viinud täna isegi vanemat poega lasteaeda, sest mõtlesin, et las ta magab täna kauem, las ta…

  • vabaajariietusest

    Ajendatuna täna ühest postitusest, panen samuti oma mõtted kirja. Esmalt tahaksin ma kirja panna dresside ja dresside vahe. Jah. Minu jaoks on dressid need pisut lohvakad puuvillased dressipüksid ja teised need, millega kehalise kasvatuse tunnis ollakse või jõusaalis käiakse. Või niisama sportimas.  Päris naljakas on lugeda, et reaalselt eksisteerib inimesi, kellel kukuvad silmad pealuu seest välja, kui nad näevad tänaval noori naisi kandmas dressipükse.  Pool aastat tagasi olin ma inimene, kes igalpool kõndis teksadega ringi, kuid üks hetk läksin selle vooluga kaasa, kus kõik soetasid endale neid fake nike dresse. Nii hakkasid mullegi nad meeldima ja ammu olin mõelnud, kui tüütu on käia lastega mänguväljakul teksades või niisama õues möllamas.…

  • kui väga hästi läheb

    Eile oli üks väga hea päev. Ma mõtlesin tegelikult juba eile sellest rääkida, aga ei leidnud selleks mahti. Ma käisin eile koolis. Oli vaja teha kunstiajaloo kontrolltöö järgi. Kui ma kooli jõudsin, polnud mul just kõige parem olla. Peast käis läbi mõte, et ah lähen koju tagasi ning tulen mõni teine päev neid asju vastama. Seejärel aga mõtlesin, et lähen teen selle kunstiajaloo töö ära, sest õpetajale olin juba teada andnud, et ma tulen. Käisin ja vastasin ära, sain hindeks 4. Oleks pidanud rohkem õppima, mõtlen ma nüüd tagantjärele.  Selleks ajaks, kui töö olin ära esitanud, oli selline nõrkus peal ja hakkasin juba koolimaja välisukse poole kõndima, kui nägin arvutiõpetajat…

  • Erik Orgu- 2.nädala kokkvuvõtte

    Natuke jäin hiljaks selle postitusega, aga kuna õppimisega ja lastega on nii palju vaja tegeleda, siis ma olen selle kirjutamist edasi lükanud. Eelmine postitus tuli kuidagi pikk ja endamisi mõtlesin valmis, et nii pikk peaks see olema ka nüüd. Aga ei. Ma teen lühidalt, sest kõik on hästi. Patustamisi oli märgatavalt rohkem, kui esimesel nädalal, aga süümekaid mul ei ole ja midagi üleliigselt ma endale sisse söönud ei ole. Toitumiskava olen jälginud nii 80%. Treeningkava ma ei ole läbi teinud enam kordagi, aga küll ma selleni ka jõuan. Ma avastasin, et ma ei ole ühtegi pilti mingist toidust teinud, seega pilte mul eriliselt jagada teiega ei ole.  Enesetunne on hea,…

  • kohutav öö

    Eile vaadates lastega “Rapuntsel” animafilmi, tundsin kuidas pea vasakpool hakkab tuimalt valutama. Kannatasin selle valu välja, sest minu jaoks oli see köki-möki. Ma olen pisikesest peale vaevelnud juba migreenihoogude käes, seega see valu oli selline tavaline.  Ma mäletan, et mul on elus olnud paar korda, kui mu pea on otsas nii õudsalt lõhkunud, et kohe ei lase olla.. nagu tahaks plahvatada. Üks kord oli paar nädalat enne esimese lapse sündi. Ma lihtsalt tõmblesin voodis ja kaotasin tasapisi reaalsustunde, see oli nii kohutav. Ma nutsin ja olin hirmul ning ei teadnud, mis minuga toimub. Kodus rohte ei olnud ning õnneks tuli kõrvalt majast üks neiu appi, kellel olid peavalurohud olemas. See…

  • suvi on nüüd selja taga

    Tuleb tunnistada, et aeg lendab megakiirelt. Mitte, et selles midagi erakordset või uut oleks.. aga vahel on kahju. Ei, ma ei igatse suve ja kuigi põhikoolis käies ei tahtnud ma mõista, miks need aastaajad peavad sellises järjekorras olema, siis tänaseks olen ma nende loomuliku käiguga rahul.  Miks on nii, et noorena koolis käies ei tahtnud ma seal üldse olla, lasin vahel poppi ja ei viitsinud tunnis mõnikord kaasa teha, aga nüüd, käies uuesti koolis, võiksin ma siin kodus teha pooleaasta materjalid ette ära, sest õppimine tundub minu jaoks nii huvitav ja põnev? Vahet siis pole, et mõnda asja ma ei oska ja mõne ainega tahaks hüvasti jätta, sest nutt tuleb…