• Riidest mähkmete maailm*

    Ma ütlen ausalt, kui keegi kunagi oleks mulle pakkunud võimalust riidest mähkmeid testida, oleks ma ta kuu peale saatnud ja öelnud, et ega me kiviajal enam ei ela. Rumal, eks. Ma olen Adeele peal katsetanud nüüd mõnda aega riidest mähkmeid ja ütleks, et see maailm tundub hirmutavam, kui ta tegelikult on. Pigem on see mähkmemajandus rohkem keeruline. Näiteks arvasin ma kunagi, et ongi riidest mähe, paned selle lapsele alla ja kui täis laseb, loputad vee all üle ja viskad pessu. No eks ta mingil määral nii ongi, aga ma sain teada, et on mähkme katted ja sisud ja mõni mähe ongi kõik-ühes ja.. No igast erinevaid mähkmeid on, mitte ainult…

  • Une- ja voodijuttu*

    Uni. Magamine…. Mmm, kuidas ma seda tegevust igatsen. No ma räägin, et keegi kuskilt kõrgemalt saatis mu “ooooo kui ideaalsed beebid mul on olnud” heietuste peale mulle nüüd Adeele. Ei mitte et ta ideaalne ei oleks, muidugi on, ideaalselt nunnu näiteks, aga poiste eeskujul magada ta mul küll ei lase. Ja ma ei oska päevasel ajal ka puhata, kui Adeele magab. Või noh, ma ei saagi, sest Krissu graafik on teine. Nad magavad nagu vahetustega. 😅 Kuna me veel Krissule pikendatavat voodit leidnud ei ole, magab ta võrekas ja Adeele meie voodis, minu ja Geidu vahel. Kui ma õigesti mäletan, on poisid ka alguses mingi aeg meie voodis maganud, aga…

  • Tere kevad!

    Kevad algas päeval, mil Adeele sündis. Kui ma opilaual lebasin ja arstid minu sees oma kätega surkisid, et beebikest välja saada, nägin, kuidas aknast mõnus päikesevalgus sisse paistis ning mõtlesin endamisi, milline ilus päev see on lapse “sünnitamiseks”. Kuigi mul otseselt midagi talve vastu ei ole ja pigem olen ma inimene, kes oskab igas aastaajas midagi head näha, st oman suhtumist, et pole halba ilma, on kehv riietus, siis ma ootasin küll juba natuke seda soojemat aega. Lapsed ootasid ka. Et saaks juba tossud jalga panna ja rattaga sõitma minna. Meie Adeelega istusime muidugi esimese soojema perioodi haiglas ja saime välja just siis, kui külmemaks läks, aga ka praegune ilm…

  • Ja kui tahad, siis nutadki

    Mina ei saa aru väidetest, nagu “tugevad inimesed ei nuta” või “nutmine on ainult nõrkadele”. Päris ausalt ei saa. Mina olen see töinaja tüüpi nõrguke, kes oma pisarakraanid valla keerab, kui meeletult raske on. Ja see on nii vabastav. Võin öelda, et saan sellest justkui uut energiat. Muidugi ma tean, et see nutmine ei aita midagi, aga ega ei peagi. Või tähendab, mind küll aitab. Aitab vabaks saada ja selgema peaga edasi minna. Üleeile ma mässasin Adeele toitmisega nii palju. Võib öelda, et andsin endast 400% ehk no absoluutselt kõik ja enamgi veel. Katsetasime imetamisnõustajaga erinevaid variante, panime plaane paika, tegime igasuguseid imetrikke, et laps korralikult ikka rinnale tagasi saada.…

  • Kaaluprobleemid

    Teate, ma olen nii nõutu. Iga hommik on siin haiglas nn puhas kaalumine, ilma riiete ja mähkmeta. Täna kaalusime – ühest küljest ju hea, on juurde tulnud 10g, aga 10g? Nagu… toidan küll iga 3h (vahepeal isegi väiksemad vahed) tagant ja sööb 70-80ml, aga kaalu tuleb nii vähe juurde. Reedest tänaseni on Adeele juurde võtnud ainult 30g. Ja ma ei tea, mida teha… Uuringud ja analüüsid olid kõik korras – veri, piss, aju ultraheli ja kõhu pealt tehti samamoodi, see oli ka korras. Panen ta rinna otsa ja ta reaalselt imeb mõnda aega ning siis jääb magama, üritan teda märja rätikuga turgutada, aga ega see väga tulemust ei anna. Ja…

  • Oh see imetamine

    Teate, päris imelik, et ma seda ütlen, aga ma reaalselt naudin imetamist. Ma eelnevate laste imetamislugusid ümber ei hakka rääkima, enamus vast teavad, et need pole minu jaoks meeldivad olnud, mistõttu on siiani imetamine minu jaoks üks vastik, ebamugav ja valus tegevus. Kes lugenud pole, saab seda teha SIIN. Aga ma ütlen, et imetamine oli vastik, ebamugav ja valus tegevus siiani…. Sest täna, Adeelega, ma naudin seda tegevust. Ma ei tea, kas asi on selles, et neljas laps on tüdruk või juba teisel päeval peale Adeele sündi otsustasin ma haiglasse kutsuda imetamisnõustaja, et see asi paika saada, aga midagi on muutunud. Jah, esimesel päeval, kui laps rinnale pandi, polnudki nagu…

  • Kuidas me kodu lõpuks soojaks saime

    Mäletate ehk, mingi aeg detsembris kirjutasin ma, kuidas me maksame üüratuid elektriarveid kütte eest, aga kodu ei ole nagu väga soe. Või tähendab, üks osa on hubaselt soe ja teine vastikult külm. Kes pole lugenud, saab seda teha siin. Mõnda aega tagasi paigaldas Mugav Küte meile koju õhksoojuspumba. Olime seda väga väga kaua oodanud, sest kodusoojus oli miski, millest kogu perega puudust tundsime. Mina olin tol päeval haiglas, aga koju tulles olin nii meeldivalt üllatunud. Pump oli paigas ja mind ootas ees mõnusalt soe kodu. Mugav Küte tuli ja paigaldas õhksoojuspumba, jagas põhjalikku infot, kuidas miski töötab ja kuidas pumpa hooldada ning jäime teenusega väga väga rahule. Teenindus oli tõesti…

  • Armukadedusest

    Nii mitmedki on minult uurinud, kuidas poisid õekese vastu võtsid ja kas on väga armukadedad. Ütleme nii, et Hendrikul ja Raimondil ei ole sooja ega külma. Raimond käis siin esimesel päeval ringi, et “nii armaš väike mees!” ja ma seletasin sama targalt, et ei ole väike mees vaid tüdruk, aga üldiselt jah suuremad võtavad asja väga suvalt. Nad oleks justkui harjunud, et neid beebisid aina tuleb siin. 😅 Kristofer aga nii külmalt ei suhtunud. Tegelikult juba haiglas, esimesel päeval, kui Geit Adeele sülle võttis ja teda Krissule näitas, pistis teine röökima. Ja jooksis minema. 5 päeva eemal olemist midagi väga ei muutnud. Enam ta röökides minema ei jookse, aga on…