Sõpruse ja selle reetmise postitusele tuli nii palju vastukaja. Enamasti toetavad kommentaarid ja kirjad, mille üle olen ääretult tänulik. Ääretult tänulik, sest kuigi ma olen tänaseni arvanud, et mul on vähe toetajaid ja pean pigem iseendale ainult lootma ning üksi hakkama saama, on hea teada, et mul on minu lugejad, kes seisavad mu kõrval alati, …
Tegelikult on imelik rääkida puhkusest, kui ma siin 24/7 jalad seinal lösutan, aga nüüd on mu elu veel kergem – ma ei pea eelmisel õhtul järgmise päeva hommikuks äratust panema ja hommikul ei pea ma miljon korda ärkama, et äratust edasi lükata. Jah, mina olen see, kes iga 10 minuti tagant oma äratust edasi lükkab …
Need, kes minu blogi pikemalt on lugenud, teavad ilmselt minu mõtteid ja arvamusi seoses sõprussuhetega. Peale seda, kui mul tekkisid ärevushäired (nii umbes 5 aastat tagasi, nats rohkem), sulgusin ma endasse ega soovinud kellegagi suhelda väga. Sõbrannad kutsusid välja küll ning proovisid mu sotsiaalset elu elavdada, aga mul oli blokk ees. Ma tahtsin olla kodus …
Oota, misasja? Juba 8 kuud viimasest sünnitusest möödas? Ei või olla. Hirmus, kui pikad on päevad ja ööd ent kui lühikesed on kuud ja aastad. Krissu sai juba mõned päevad tagasi 8 kuuseks, aga kuna me alles täna arsti juures kontrollis käisime, mõtlesin, et kirjutan postituse ka hiljem. Ma tunnen muret mitme asja üle. Eelkõige …
Meil on hetkel kodus hambad hullult teemas. Kristoferil lõikuvad ülemised esimesed hambad juba mitu päeva. Ülemine ige on paistes ja punane, hammaste otsad hästi veidike väljas, aga no üldse ei liigu. Palavikku pole õnneks mitu päeva juba olnud, aga tal on silmnähtavalt paha olla, missest, et annan valuvaigistit. Eile tuli Hendrik minu juurde ja teatas, …
Mulle juba tegelikult on varasemalt meelde jäänud, et mingi selline asi on juhtunud, aga paar päeva tagasi lugesin meediast, mis sellest asjast edasi sai (link!). Ma tavaliselt ei jaga selliseid postitusi enda Facebooki seinal, sest neid lugeda on nii õudne ja kurb. Ja ma reaalselt eemaldan inimesed sõbralistist, kes jagavad igasuguseid jõhkraid videosid, mida lastega …
Blogiauhindade hääletus toimub veel kaks viimast päeva. Ühest küljest olen ma õhinas, teisest juba oma võitmislootused maha matnud, sest kui ma näen, kuidas mõni enda nahast välja poeb, et hääli endale paluda, süttib minus kerge allaandmistunne. Aga oma blogi eest tulebki vahel nahast välja pugeda, et kuhugi jõuda. Tublid olete! Sellel aastal ma ei tahtnud …
Mul on mõnikord tunne, et vahet pole, mis ma ütlen või teen, kõik tahavad kogu täiega mulle puid alla laduda, sest noh, lihtsalt tahavad. Mu koiva liputamine tekitas Instagramis ikka korraliku draama, mis päädis sellega, et vahet pole, kas ma tegin selgitustööd enda seisukohast või mitte, ikka loobiti puid alla. Kui ma kasutasin sõna “õli”, …
