***

Rasedaisud

Uuh! Istun mina jälle keset ööd üleval ja mõtlen…. toidule. Nagu üks rase naine ikka teha võib. Kohe lust on elada, kui mõtlen, et saan 9 kuud rahus paks olla. Kui ma hakkan ajas tagasi vaatama, meenub mulle üks humoorikas, kuid samas kurb õhtu.
Ootasin mina teist last ja oli isegi väike kõhuke ees. Tuttavatele ja lähedastele ma midagi teatanud veel polnud ning üks tuttav täiesti külma südamega ütles mulle, et kuidas ma saan nii paks olla ja miks ma midagi ette ei võtta. Noh, see oli vähemalt hea põhjus, miks tollele tüübile öelda, et halloo, ma olen lapseootel, kõht ei kasvagi sissepoole! Teate, mis ta tegi? Naeris mulle näkku ja nimetas mind valetajaks. Mina nutsin tol õhtul korralikult patja ja 5 kuud hiljem võlusin välja beebi, kes tegi mind paksuks… ja valetajaks. 😀
Kuid see ei olnud asi, millest ma tahtsin tulla siia kirjutama. Isud! Ooo need isud. Eelmiste rasedustega ma polnud selline toidusõltlane nagu hetkel. See ajab mu kohati hulluks. Küll võin ma süüa apelsini, selle peale saiakatet ja siis süüa jäätist, peale mida kohe võtta ette näiteks sült. Täiesti ebaloogilises järjekorras on toidud. Eriti isutab porgandi järele ja sihvkade.. no nende muti omade ja siis jooks ma heameelega liitrite kaupa piima, kui mu sisikond kannataks. Piimaisu oli mul teise rasedusega ka. Võisin lausa keset ööd lampi üles ärgata ja enne magama uuesti ei jäänud, kui sain oma piimadoosi kätte.
Mina, va wannabe tervislik toituja, tahaks vahel oma käed selja taha kinni siduda. Teate, kui raske on tervislikult toituda, kui su magu tahab absoluutselt kõike?! Ma väldin teadlikult poeskäike, sest ma tean, et ma haaran sealt kõike, mida hing parasjagu ihaldab. Mõistus õnneks pole veel ära flippinud, sest kõige tähtsam on see, mida nööbsu vajab ja tahab. Ok, tahtejõudu tal hetkel vist pole veel. 😀 Nii ma olengi lasknud härral kõikvõimalike köögi- ja puuvilju poest tuua, et toidukordade vahel neid näksida. Jumala eest, mu mõistus ütleb EI, aga magu JAA! Lihtsalt koguaeg tahaks süüa, kuigi eelmistest rasedustest on meelde jäänud, et palju ei tohi korraga sisse õgida. Väikeste portsjonitena, aga lihtsalt tihedamalt.
Pean tõdema, et ma olen hakanud isegi sööma asju, mis mulle varem ei meeldinud. Näiteks majonees ja letšo.. öäkk, aga mis teha, rasedus olevatki üks veidrusi täis aeg. 😀

Edit: Oma menüüst olen ma täielikult välja jätnud kohvi. Ma olin kohvisõltlane! Aga enam ma seda juua ei suuda, ajab lihtsalt iiveldama. Ega mul kahju ka pole, ongi vähem suhkru tarbimist. 🙂

1 thought on “Rasedaisud

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga