***

Sessiooni pildid

20. juuni 2017

Mõnda aega tagasi käisin kõhupilte tegemas. Pean tunnistama, ma pole ühegi rasedusega fotograafi juures käinud ja seda aega jäädvustanud. Vahepeal oli mul endal kaamera ja noh, ma arvasin alati, et telefoniga tehtud pildid käravad kah.

Nüüd olen ma seda meelt, et sellest ajast võiks lasta teha professionaalsemad pildid.

Maija-Liisa kirjutas mulle juba aasta alguses, natuke peale seda, kui teavitasin oma rasedusest. Tal oli soov mind suve alguses pildistada, kui mu kõhuke juba kasvanud on. Mina muidugi olin nõus ja ei jõudnud juuni kuud juba ära oodata, et saaks pildistama minna ja mis veel hullem, hiljem pidin pilte veel ootama ka. 😀 Issand, kuidas ma tahtsin teda vahepeal terroriseerima hakata, aga ma õnneks suutsin end vaos hoida.

Alustuseks läksime Kirna hobusetallis. See oli minu idee. Ma armastan hobuseid ja olen neist lausa lummatud. Pildistamine osutus aga palju keerulisemaks, kui ma oma õndsas maailmas olin ette planeerinud. 😀 Hobune vehkis koguaeg oma peaga, sest sääsed ja muud putukad segasid tal elamist. Oma keharaskusega tahtis ta mulle peale tulla ja korraks tõmbas otsaesise isegi higiseks ning seest kõhedaks, aga kangekaelne, nagu ma olen, lõpetada ka ei tahtnud. 😀

Maija suutis õnneks kaamerasse ikka püüda hetke, mil me hobusega “sõbrad” olime. Lausa ime, et selline pilt välja kukkus. 😀 Ega ma ennast mugavalt ei tundnud küll tema seltsis ja seda on tegelikult piltidelt ka näha.      Edasi tegime paar klõpsu maantee ääres. Sain natuke pikutada, puu najal olla ja kividel istuda. Need pildid on ka ühed minu lemmikud (kõik on muidugi ilusad!), sest toovad minus esile selle naiselikkuse, mida muidu peab luubiga taga otsima. 😀 Ma olen hull põdeja tüüpi inimene. Mulle ei meeldi üldse võõraste inimestega koos olla ja ma olen jube arg. Ma ei oska ausalt öeldes inimestega üldse suhelda. 😀

Maijaga oli aga kõik väga super! Ma kartsin küll, et raudselt toimub see pildistamine haudvaikuses ja piinlikus ebamugavustundes, aga ei. Julgesin isegi oma tutti lehvitada. Hihi, tegelikult oli kleit selline, mida ma never selga ei tõmbaks, aga korraga tundsin end nii mugavalt, et miks mitte.

Viimaseks pildistamiskohaks valisime ühe suure ja ilusa rapsipõllu ning tee peal leidsime ka imelise sirelipõõsa, mis taustaks nagu valatult sobis.  Mis mind võib-olla hästi natukene kurvaks teeb, on see, et just need kõige lemmikumad pildid sain ma ainult mustvalges versioonis. Mõni neist sobiks ideaalselt blogi päisepildiks. 🙁 Aga järgmisel korral tean, et ütlen fotograafile, millist töötlust eelistan. Loll olin, et seda sellel korral ei teinud.  Maija oli (on ilmselt tänaseni, ma arvan) hästi tšill inimene. Ta suhtleb, suunab, aitab, teeb nalja, räägib kaasa.. Ta suudab tekitada hästi koduse tunde ja luua mugava õhkkonna.

Pildistamisele minnes kartsin ma veel seda, et pean ennast ise hakkama pildil sättima. Pean mõtlema sellele, millist poosi võtta jne, aga Maija oli hästi abivalmis ning juhendas mind väga põhjalikult, kuidas üks või teine käsi olema peaks, kuhu vaadata või mida ülejäänud kehaga peale hakata. 🙂

Lapsed olid ka pildistamisel kaasas, aga mis te arvate, kui väga nad pildile tikkusid? Seega, nendega ei saanud ja ei saa ma vist mitte kunagi ühtegi ilusat perepilti, mida raami sisse panna ja seinale riputada. 🙁

Fotosessiooniga jäin ma rahule. Pilte ootasin natuke vähem kui kaks nädalat ja sain (kui ma nüüd õigesti lugesin :D) 52tk.

Ilusaks mukkis mind sellel päeval Silva, kelle Facebooki leiate siit (link!), liblikaprossi meisterdas rinda K-Design (link!ning pildid klõpsis ja töötles ei keegi muu kui imeline Maija-Liisa Photography (link!).

Blogi Facebooki lehel on hetkel käimas ka auhinnamäng, kus üks õnnelik saab poseerida Maija kaamera ees ning selleks sessiooniks joonistab näo pähe Kristiina Ilustuudio. Pildistamine toimub võitjaga Järvamaal. Auhinnamängust saad osa võtta siin (link!). 

Kuidas teile pildid meeldivad? Millise võiksin ma panna blogi päiseks? 

Only registered users can comment.

    1. Mustvalge ei lähe mu isiksusega kokku, värvilisena oleks see üks mu lemmikpilte ja kindlasti ilutseks blogipäises.

      Ma siin katsetan jah erinevaid variante, mis kõige rohkem sinna sobiks. 🙂

    1. Ma olen sinuga nii nõus! Punase või tumedaga ma ikka aegajalt peegli ees vaatasin ja mõtisklesin, et tahaks midagi muuta või nagu polnud täiesti 100% rahul, aga nüüd saan rahus elada. 🙂

  1. Kas sa fotograafile öelda ei saa, et sooviksid neid pilte värvilisena ka? Ma arvan, et tal ei võtaks see tükki küljest 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga