Määratlemata

teine lasteaiahommik

No täna enam see hommikune värk nii ludinal ei läinud, kui eile. Ehk tõesti oli pojal see ärevus sees, et saab lasteaeda minna, uued lapsed ja värki-särki. 
Kui eile ta istus kell 6.15 ise juba üleval ning ma teda äratama ei pidanud, siis täna nägin ma kurja vaeva, et ta üles saada voodist. Kuna ta magab narivoodis üleval, siis vahel on ta kaval ja läheb nii taha nurka, et ma pean talle voodisse sõna otseses mõttes järgi ronima. 😀 Täna oli üks selline hommik.

Thank god, et hommikuti need vahvad multikad jooksevad pea iga kanali pealt, sest lõpuks meelitasin ma nendega teleri ette ja ta pani end multasi vaadates riidesse. 

Noorema poja pidin samuti ise üles ajama, no kohe üldse ei tahtnud tõusta teine. Ilmselt emmesse ja vennasse- magaks poole päevani, kui ainult und oleks!
Oh need magavad lapsed on kõige nunnumad ja armsamad! Eksole?! Ei tahtnud teda kuidagi äratada. Veel armsamaks tegi poja see, kui ta läbi une seda kavalat naeru teeb. Seda “ärata palju tahad, ma niikuinii ei tõuse” naeru. Aga peagi ta oligi voodist väljas ja juba asusime potile. 

Egas seal midagi rohkemat ei olnudki. Noorem poeg riidesse, mõlemale üleriided peale, endale samuti ja välja minek. 

Lasteaiani kulges tee sujuvalt. Rühma jõudes hakkas paras trall pihta. Poja räägib, et tema ei taha lasteaeda minna ja et tema kardab lasteaeda. Kui ma küsisin, mida ta täpsemalt kardab, vastab tema “ei tea”. Noh jah, katsu siis lapsest aru saada. 

Poja lasi isegi pisarad valla, hoidis mu reiest kinni ja kohe üldse ei tahtnud lahti lasta. Ma muidugi seletasin, et emme tuleb sulle järgi.. või olen ma kordagi tulemata jätnud? Ei ole ju. Ega tema sellest aru saada ei tahtnud vaid ajas oma jonni edasi. 

Lõpuks kasvataja lihtsalt võttis ta enda juurde ja viis rühma sisse. Nojah, eks kahju jätta, aga mis teha… ma ei saa ju noorema pojaga terve päev seal istuda. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga