Mul on küll vahel tunne, et rasedus on mingit sorti imeline viirus, mida enamus naised kanda tahaks. Üks sünnitab ära, jääb teine rasedaks. Ja siis keset seda beebibuumi olin mina, hoidsin jalgu ristis ja mõtlesin, et hell no! Vaadake mind nüüd. Olen siin, oma nööbsuga ja naudin seda imet, mille osaks ma olen saanud. Minu …
Päev: 16. veebruar 2017
9+2 ultraheli
Mu ülemisel korrusel on täielik sasipundar. Või noh, tänaseni oli. Teate, miks? Ma ei uskunud tänaseni, et ma lapseootel olen. Peale esimest visiiti valdas mind kummaline tunne. Nagu “mis see nüüd siis oli?”. Arst ütles, et noh, emakasse on istutanud end üks muna, südamelööke ei ole, paneme uue ultraheliaja. Ma veel küsisin arstilt, et kas …
esimene visiit
Ma olin endast ikka korralikult väljas. Täpselt selline tunne oli, nagu esimese rasedusega. Ma seisin seal ukse taga, süda kloppis, käed värisesid. Wc-d külastasin ma vist enne visiiti vähemalt 10 korda, sest närv oli nii suur. Kabinetis tahtis arst esimese asjana minu vererõhku mõõta. Ütlesin, et võiks seda hiljem teha, viimane on kindlasti omadega laes. …
1+1=5
Oh sa juudas, kui õnnelik ma hetkel olen! Umbes jõulude paiku mõtlesime härraga, et tahaksime last. See oli alguses pigem selline uitmõte. Jätsime kaitsevahendid ära ja mõtlesime, et kui tuleb, siis tuleb ja kui ei, siis ega väga ei põe sellepärast. Nüüd kindlasti nii mõnigi arvab, et sellest ka minu mõte loobuda alkoholist. Ühest küljest …