Peale minu halva aasta postitust tuli mulle meeeeeeeletult palju kirju. Ma arvan, et ei liialda, kui ütlen, et see oli vist 2018. aastal üks selliseid postitusi, millele oli tagasiside kõige suurem. Just kirjade mõttes. Kes pole lugenud, leiab selle siit http://janeblogi.ee/oli-elu-halvim-aasta/ Hämmastav on näha, kui palju ilusaid ja armsaid asju kirjutavad täiesti võhivõõrad inimesed. Ma …
Päev: 4. jaanuar 2019
Ilus ja armas, aga hirmuäratavate tujudega
Oh teate, nii tore on kuulda, kui keegi mulle ilusti ütleb. Isegi kui seda teeb mees, kellega sa oled juba pea üheksa aastat koos elanud (kaheksa ja pool, aga mulle meeldib ümardada asju suuremaks). Kas ta teeb seda siiralt ja südamest või sellepärast, et ta mu suss on või kodurahu huvides või… ega tähtsust ju …
Kasvatamatud ülbikud ehk kuidas ma oma närve tundsin jälle üle pika aja
Kellel ideaalsed lapsed on, ärge siit edasi lugege, aga kui otsustate seda siiski teha, siis ise teate ja vastutate, kui silmavähi saate. Kui ma vahel mõtlen, et mind ei suuda miski ega keegi rohkem närvi ajada, sest kolm last, neljas tulemas, üks mees, kaks kassi ja vahel parajalt loll koer on juba piisav koorem, mis …