Lugesin siin just tema esimese sünnipäeva postitust ja nii mõnigi asi on muutunud. Näiteks see, et nüüd on ta 2-aastane ja enam ei käputa mööda põrandaid ringi, mis tundub ka üsna loogiline tema vanuses, eksole. Krissu on meil hästi asjalik poiss. Ta räägib väga palju. Peamised sõnad on emme, issi, tita, aitäh, auto, komm, piima, …

Homme on juba see päev, mil ma lähen psühhoterapeudi juurde. Endalegi üllatuseks üldse ei karda. Viimasel ajal ei karda ma enam midagi. Arvestades seda, et mul ärevushäired on. Muidu oli ikka nii, et kui mingi arstiaeg oli või pidin kuhugi mujale minema, siis juba 3 päeva enne pablasin ennast lõhki. Mõtlesin mitu erinevat varianti välja, …

Kui naised tõmbavad tihti sotsiaalmeedias draamat üles, siis no, mehed võivad tekitada juba paari sõnaga sellise kaose, et hoia peast kinni või lihtsalt naera. No igatahes, ma sattusin jälle ühe lollaka artikli peale. Ühest küljest kahtlen, et see üldse tõele vastab ja teisest küljest, ega ei imesta, kui vastabki. Aga linki ma siia ei pane, …

Ma ei maga veel. Mõtisklen kõige üle, mis eelnevatel päevadel toimus ja peab tõdema, et oli erakordne nädalavahetus. Reedel ja laupäeval tegin midagi täiesti uut. Midagi täiesti ootamatut. Midagi elus esimest korda. Ausalt…. Ma ei suuda siiani uskuda seda. Tõsiselt suur eneseületus. Ma olen meeletult uhke. Ja täna, täna käisime pildistamas. Ning nüüd ma tean, …

Mind kutsuti juba ammu kahte noortekeskusesse rääkima oma blogist ja instagramist ja koostöödest ja… noh sellest kuulsuse elust. Ok, nali. Aga kõigest eelnevast küll. Mis te arvate, kas ma mõtlesin kohe, et jaaaa, davai, teeme ära? Noup. Mu esimene mõte oli, et ei. Kindel ei. Ei. Ei. Ei. Ma. Ei. Lähe. Mitte. Kuhugi. Mina? Noup. …

Istun õhtu pimeduses laste mänguväljakul. Kell pole palju, kuid õues on juba üsna pime. Tänavavalgusti põleb. Mul on kurb. Tunnen, kuidas mingi osa minust jälle närbus. Eemaldus.Nagu lilleõis, mille küljest tasapisi õielehti ära kukub. Ja nii ma vaikselt närbun. Kui kaua mu õieke vastu peab? Igatahes… Vaatan oksekarussellil lustivaid lapsi ja igatsen ise nii väga …

Ma lähen järgmise nädala reedel psühhoterapeudi juurde Rakverre. Ja minus on mõned mõtted, mida jagada tahaksin. See pole minu jaoks midagi uut. Kunagi käisin korra Pärnus psühhiaatri juures, siis Tallinnas ja nüüd kevadel Paides raseduskriisinõustaja juures. Küll aga on minus mõned agad… Nt kui ma nüüd raseduskriisinõustaja juures käisin, oli sellel päeval mul üsna hea …

Aastaid tagasi.. okei, võibolla ka peale seda, aga ma ei ole tükk aega perekoolis käinud, arutleti seal selle üle, mis on minu fenomen. Miks inimesed mind jälgivad? Mis minus nii huvitavat on? Mis mul viga on? Jep 😀 Aga ega ma vastu ei vaidle. Minus ei olegi midagi huvitavat või erilist. Viga… noh, viga on …