Istun õhtu pimeduses laste mänguväljakul. Kell pole palju, kuid õues on juba üsna pime. Tänavavalgusti põleb. Mul on kurb. Tunnen, kuidas mingi osa minust jälle närbus. Eemaldus.Nagu lilleõis, mille küljest tasapisi õielehti ära kukub. Ja nii ma vaikselt närbun. Kui kaua mu õieke vastu peab? Igatahes… Vaatan oksekarussellil lustivaid lapsi ja igatsen ise nii väga …