Kõige pealt vist ma peaks tänama nende kirjade eest, mis ma eile ja täna saanud olen. Mõni kogemus on natuke hirmutanud ja endamisi palun ma-ei-tea-keda, et Krissul nii ei läheks ja proovin ikka positiivselt meelestatud olla. Ikka küsitakse, kuidas see luuhaigus algas ja kuidas teada saadi. Ma lühidalt räägin siis uuesti: juulis üks hommik ärkas …