September tõmbas mu täiega rajalt maha. No kohe ikka täiega. Pinnale on hakanud ujuma jälle see nõme kurbus, vastikustunne, stress, pinged, pettumus, negatiivne vaade maailmale. Õhh, kuidas ma lootsin, et ma enam ei suple selles nõmedas augus. Ma käisin viimati psühhoterapeudi juures jaanuaris ja miskipärast ma arvasin üks hetk, et vot nüüd olen ma “piisavalt …