***

Emohetked in da action

Ma tunnen ennast viimasel ajal nii kehvasti. Viimastel päevadel. Juukseid langeb meeletult välja, ma justkui paisuks, riided ei mahu enam selga, nutt kisub vägisi silma iga pisiasja peale, söögiisu kord ei ole ja kui on, õgiks terve külmiku tühjaks.

Hästi suur emotsionaalne kõndiv nälg oleks hea kokkuvõte selle kirjelduse peale. Juusteprobleemile juba lahenduse sain. Nüüd hakkasin magneesiumi ka võtma, sest öösiti ründab mind rahutu keha sündroom.

Selline mõttetu tunne on peal. Nagu ei saaks millegagi hakkama või nii.. Istagramis sain ka möliseda, et kuradi jopakas, ei oska isegi õiget magneesiumi võtta. 😂

Esmaspäeval käisime Ülemistes. Ma ei tea, mis saatan Krissut tabanud on, aga reaalselt ta on alates reedest hull põrguline olnud. Ülemiste Rimist ostsime terve suure kärutäie asju. Käru ühes näpus, röökiv Krissu teises läksime kassasse ruttu maksma, et sealt pääseda, sest meid vahiti nagu tulnukaid marsilt. Kassapidaja lõi kauba läbi, lapsed võtsid oma asjad ja kiskusid need juba ribadeks lahti. Tahtsin maksta kinkekaardi ja lisaks ka sularahaga. Seejärel teatab kassapidaja, et ups mingi jama on, tooge asjad tagasi. Krissu ikka röögib.

Panime asjad tagasi, sobrasin veel seal lähedal prügikastis, et lahtikistud pakendid ka tagasi viia. Kassapidaja ütles, et peame iseteenindusse minema, sest tavakassas miskipärast nii maksta ei saa. Siis tuli kuskilt mingi tädi ja ütles, et ikka saab. Krissu ikka röökis.

Teevad seal mõned nupulevajutused ja teatavad, et ikka ei saa ja mingu me siis iseteenindusse. Siis pistis Adeele kisama. Ja nii ma võtsin Geidult autovõtmed, jooksin ühes käes röökiv Krissu ja teises karjuv Adeele mööda kaubanduskeskust välja.

Ja oi, kui pilk tapaks… Sinna kaubanduskeskusesse oleksin ma ka ära surnud. 😂

Poolel teel autosse juba pisarad voolasid. No mul pole ühegi lapsega sellist jama olnud.

Ja kui auto juurde jõudsime, mis te arvate, kas nad jäid vait? Jep. Panin lapsed autosse, üritasin vankrit kokku panna, et see auto peale visata, aga ei saanud hakkama. Läksin nii närvi, et hakkasin vankri peale lausa karjuma. 😂

Savi, jätsin selle õue ja läksin autosse ning nutsin oma peatäie välja.

Ma polnud öösel magada saanud, tõusin mega vara, pikk sõit Põlvast Tallinna selja taga koos lastega, kellele pikad autosõidud vist enam ei meeldi.

Ja muidugi Geit hoiatas mind enne Tallinna minekut, et no neljaga kaubanduskeskusesse, are you sure? Sa hiljem raudselt kahetsed ja ma olin nagu:

Kui lõpuks Geit ka tuli ja Ülemiste parklast välja hakkasime sõitma, läksime jumala mõttetu asja pärast tülli ja kukkusin jälle ulguma. Mul reaalselt oli selline tunne, et viskun sõidu pealt uksest välja. 😂

Aga nüüd on parem. Ja tagantjärgi mõtlen ikka, et ok, eriti lühikese süütenööriga mammi olin. Muidu peab mul närv ikka kauem vastu.

Aa ja kuigi ma tahtsin minna enda jaoks šoppama, siis reaalselt lapsed said endale uued riided. Ainsad, mis mulle terve kaubanduskeskuse peale sobisid, olid nokamüts ja sokid. 🤦‍♀️ Kõik asjad riidepuul nii ilusad, aga kui selga panin, oli kohe asi hoopis vastupidi. 😂 #fatlife

Ma juba isegi kahtlen selle nokamütsi sobivuses…

6 thoughts on “Emohetked in da action”

  1. Just peale malluka masendushetki tuli Sinu postitus. Viimaste aja piltidel tundud küll üsna väsinud ja kergelt käest ära.

  2. Eelnev kommentaator, sa lubad endale ikka õige palju. Milline sa ise meigita ja suvalise soenguga välja näed? Me kõik võime ennast ära meikida, üles tuunida ja õige nurga alt pilte teha, aga ma hindan 10000x rohkem seda, kui ma nn ilusa pildi asemel näen päris inimest. Seda on tore näha, eriti meie ühiskonnas, kus naiste välimust kommenteeritakse ette ja taha. Ja mida rohkem selliseid mürgiseid märkusi, et loomulik = väsinud, seda vähem julgevad inimesed päris ennast enam näidata. Ja ma ei taha, et minu tütred sellises keskkonnas kasvama ja elama peaksid.

    Jane, kui see on su väsinud nägu, siis lucky you, ma nägin üks hommik välja nagu rasvase peaga vanamees 😂😂

  3. Mul on küll ainult üks laps, aga ma kohati nii mõistan sind. See juuste väljalangemine ja keha, mis justkui peaks väiksemaks minema, on nii masendust tekitav. Mul näiteks on peale sünnitust kaalunumber ainult vähenenud, püksid see-eest siiski kinni ei lähe. Ka näonahk muutus täiesti kohutavaks. Ja siis sa vahidki ennast sealt vannitoa peeglist, kuidas su silmaalused on tumedad ja kottis, juuksed salkus ja hõredad, särk okse ja piimaga koos. Ma mingi aeg tegin kohe peale juuste pesemist punupatsi pähe ja olin sellega nii kaua kuni see laiali vajus, sest näha igal hommikul seda karvade hulka voodis ja hiljem juukseharjal, oli kohutav. Mina näiteks otsustasin juba haiglas, et laste ees ei nuteta ja kõik ja kui ma siis esimest korda olles kõhuviiruses ja rinnapõletikus voodis nutsin, sest beebi oli põrandal ja ma polnud lihtsalt võimeline teda sealt üles tõstma, siis see süütunne oli kohutav. Et nüüd ma nutsin ta ees, nüüd temast kasvab selline ebastabiilne inimene nagu mina, see oli lihtsalt jube. Mis mind muidugi kõvasti aidanud on, on see, et juba raseduse ajal oli mul kõigest suva, mitte et ma hüppasin batuudil pudel käes ja suits ees, vaid et ma ei hakka üle mõtlema. Ja laias laastus olen suutnud sellest kinni pidada ka. Kui ma rasedana mõtlesin, et enne esimest eluaastat ei saa mu beebi suhkrut isegi mitte näha, siis reaalsus on see, et täna poes käies andsin oma 9kuusele Domino küpsise kätte, et ta kärus paigal püsiks ja meil kummalgi poleks vaja ärrituda.
    Okei, sai pikk jutt ja ma ei tea miks ma ta siia kirja üldse panin, küllap seepärast, et ma oleks tahtnud, et keegi oleks öelnud, et on okei olla haisev ja väsinud. Aga keegi ei öelnud, nonstop kriitika teemal kuidas ma kõike valesti teen. Ma olen jõudnud järeldusele, et kuna iga vanem on oma lapse eest vastutav, siis iga vanem teeb nii nagu ta heaks arvab (va vägivaldsus ja muud sotsiaalsed hälbed).
    Ma usun et sa oled väga tubli ja olenemata kõigist su nö isiklikest probleemidest, ei ole sa alla andnud. Sul on tublid ja armsad lapsed, kes on hoolitsetud ja kel on väga ilusad ja selged tõekspidamised, sa oled imeline ema!❤

    1. Aitäh sulle! ❤️ Minu meelest on see inimese juures väga suur väärtus, kui ta viitsib ja tahab täiesti võõrale inimesele nii kirjutada. 🙏 Hindan sind ja kõiki teisi selliseid väga väga kõrgelt. Aitäh veelkord! ❤️

  4. Teate,mis veel on hullem. Sa tunned end nigii kehvasti.Vaatad end peeglist ja ei tunne äragi.Vaatad vanu pilte ja ohkad.Vot selline olin ma ennem 3 last.Ja siis tuleb nii8elda su tore laste isa.K8sib miks sa trenni ei tee, miks sa enda eest ei hoolitse.Sa pole atraktiivne.Aga ta ei annagi sulle aega iseendale tegeleda, ta ei aita sind.Ohjaah.

    1. Sorri, aga… või noh, tegelt ei ole ka sorri, aga ma saadaks sellise mehe pikalt. 😀

Vasta Jane Almers-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga