***

30 nädalat: lõpp juba paistab ehk hüvasti suured rinnad!

Ma tahaks siin postituse alguses kohe ahhetada, et mis imelik asi see aeg küll on – alles me ju planeerisime uut beebit või, mis planeerisime – Geit vaatas mulle otsa ja olingi rase. 😅

Ma siin mõtlesin ja mõtlesin – keisri ja ise sünnitamise osas suutsin valiku ära teha, aga see steriliseerimine… Selles osas veel pean iseendaga aru kuigi ega aega varsti väga enam ei olegi. Kipub teine nii ruttu lendama. Samas, ARKi sõidueksamit siin ootan küll hullu kannatamatusega….. no ei jõua teine kuidagi kohale. 😅 Tahaks ikka enne kaelast ära saada, kui beebi kätte saame.

Kuidas rasedus kulgeb? Ega siin häda pole midagi. Iga päev keegi ikka küsib, kuidas on selle rasedusega olla ja see kuumus ka ju veel. Ainus häda, mis mind vaevab, on see, et asendit vahetada öösiti raske. Muidu on nagu on. Eks päris lõpus kindlasti tuleb sada häda juurde, aga praegu on tšill olla. Autoroolis, eriti pikal sõidul, on vahepeal ka selline raske tunne, aga siis teeme Geiduga vahetust ja võtab rooli tema üle.

Selle kuumusega on ka nii, et panen õhksoojuspumba jahutuse peale ja ei saakski nagu aru, et õues suvi on. 😅 Suvel mu meelest palju mõnusam rase olla – saab vähe riideid kanda, basseinis jahutada ja õhksoojuspumba jahutusrežiimi täie mõnuga kasutada. Ma ei kujutaks ettegi, et ma viitsiks end paksult riide panna ja jubeda külmaga ringi tšillida.

Haiglakotile mõtlesin eile ja ainus, mille suutsin oma mõttes sinna ära paigutada, oli rinnapump. Ega ma Adeelega läksin ka haiglasse pm kaks kätt taskus – kõik vajaliku sai ju haiglast. Kui ma õigesti mäletan, siis pakuti isegi rinnapumpa, aga kuna mul seekord on juba varakult varutud enda oma, siis võtan selle ka kaasa – läheb raudselt vaja. On kõigi lastega läinud. Muidugi võib olla, et Joosepiga on mu rinnad hoopis midagi teistsugust. 😅

Rääkides rindadest, siis Geit viskas siin üks päev kildu – ütles, et peab mu rinnad üles pildistama, sest need on elus viimast korda sellised pommid. Enam nad tagasi ei tule. Ega ma ei kurda. Ma olen täitsa rahul selle partiiga, mis mul hetkel on. Vahepeal hüppab kumbki välja ja vaja sättida pidevalt, mis on tüütu, aga ei pea vähemalt rinnaopile mõtlema. 😅

Eks ma loodan, et saan võimalikult kaua imetada, siis see suurus peaks püsima ka. Pärast aga tõesti byeeee ja tere kivid sokkides! Ei oota üldse seda aega. 😅 Äkki selleks ajaks on rahapuud maja taga õitsema löönud ja saab mõelda tissiopile. Mine sa tea.

Meil on Joosepile ka nüüd kõik olemas – ok, v.a riided. Neid ma võtangi viimasel hetkel ja minimaalselt, sest ei tea ju, mis suuruses ta sealt välja hüppab ja ei taha väga, et riided niisama seisma jääks. Müüa ma neid nkn ei viitsiks hiljem.

Aga jamh… võiduka lõpuni, kaasrasedad! 🙂

8 thoughts on “30 nädalat: lõpp juba paistab ehk hüvasti suured rinnad!”

  1. 34+2 tänasega – ilusad 5+5 veel minna ja juba ongi aeg meie 6ndal kõhust välja kolida 🙂
    Mulle ka suvel meeldib rohkem lõpurase olla, just samal põhjusel, et ei pea mingite jopede ja talvesaabaste pärast muretsema ja külma pärast(kuigi tõsi, kodus olles mõnnakas päästaks hädast välja ja ilmselt 24/7 oleks siis seljas).
    Veidi ikka raske on juba suure kõhuga aga palju aitab igapäevaselt tugivöö kandmine, sel korral siis Lola&Lykke oma, aitäh sulle sooduskoodi eest!
    Haiglakotti vaikselt pakin ka(hiljemalt 37+0 tahaks, et oleks kõik kotis ja valmis) ja ka mina seekord panen sinna rinnapumba(Lola&Lykke sel korral prooviks), sest haiglas on, aga vanemad ja ehk mitte nii head vaiksed ja mugavad.
    Mõnusat lõpusirget meile!🤰🥰

  2. Ma neli last sünnitanud, ei ole midagi kivid sokkides 😃täitsa okeid …
    Mul enne rasedusi oli korralik B ,raseduste ajal D ja nüüd jälle B 😃
    Lasin peale steriliseerimist isegi endale niburõngad panna 🫣
    Sest lõpuks on mu keha minu oma,aastaid tahtsin teha ja nüüd ei mingeid rasedusi,imetamisi jne ja tegin ära .

    1. Kusjuures mul ka kivid sokkides pole kunagi olnud, aga… tühjemad ikka kui muidu. Enne lapsi oli mul nt väiksem B korv, peale lapsi ja mitte rasedana suurem C korv. Nüüd, rasedana muidugi pm E korv. 😅

  3. Mul täpselt pool läbi ehk siis 21+1 🙂 Ja aeg detsembri alguses kohe. Ma ei taha suure kõhuga kuumal suvel just olla, praegu õnneks nii suur veel pole ka 😀 Aga jah, ootan huviga sügist, sest siis tean juba ette et pole essugi selga panna 😀 Tüdrukuga oli ka nii, et lõpus ei olnud jopedega just väga kiita. Sünnitama läksin ka vist mehe omaga kui õigesti mäletan 😀 😀 Tüdruk sündis 11.dets. Kuna ma pliksi peaaegu üldse imetada ei saanud, ainult röökis mul tissi otsas, siis pole nendel häda midagi 😀 Eks näis kuidas seekord läheb 🙂 Tahaksin küll et saaks tissitada, sest jube tüütu ikka selle RPAga jamadq :/ Aga hea teada, et kui teie beebsu käes, siis mul kaa veel veitsa minna 🙂

  4. Ma olen see rase kes peab varuma talveks vatti joped välja kuna just siis see suurem kõht mul. Tähtaeg ju alles Jaanuari lõpp . Õnneks saime ka õhksoojus pumba majja lõpuks,kardan et ei jaksa küll ahjude vahet oma kõhuga joosta talvel. Praegu ka see super asi ,nii kui palav on pista aga järgi . Ei kujutaks elu ilma selleta enam. Mul ka vaikselt muutkui kasvavad rinnad ,mees käib ja imetleb juba neid ning arutab et oii kui suured need lõpus veel sul on 😅 Rõõmu ,kui palju neil 😄

  5. Ma nii rumal siin oma rasedusega- 32N tehtud ja peaks ka haiglakotile mõtlema ja loen, et rinnapump kaasa? On vajalik? Ma oma vaimusilmas kujutlesin imelist imetamist (ok, fine, tegelt niiiiii naiivne ma ka pole 😁). Aga rinnapumbaga mõtlesin, et seda vb alles siis vaja, kui kunagi kanaemadusest loobun ja lapse plaanin isaga mõneks ajaks jätta? 🙈

    1. Mul nt iga lapsega juba haiglas mega piimapais tekkinud ja laps küll tissi otsas olnud, aga pole lahti saanud sellest nii ruttu, kui tahaks. 😀 Kodus on piimapais olnud, siis pumbaga suht ruttu lahti saanud sellest. 🙂

  6. Ma oma kahe lapsega pole kordagi isegi mõelnud rinnapumba peale. 🙈 Ei tea, kas millestki ilma jäänud? A mul lapsed ka megaisuga algusest peale olnud, et kui see esimene piimapais tekkis, siis beebi aitas täiesti tühjaks ka kohe teha. Ja hiljem ka, polnud õnneks vajadust. Aga eks igaühel erinev olukord.
    Minul kindel asi mis kaasa võtta haiglasse, on pudel ja valmispiim. Ma mäletan eredalt esimese sünni järgset aega kui haiglas piima rinda ei tekkinud ja laps röökis tühjast kõhust. Ja kui saime siis lõpuks piima ja pudeli, oli nagu inglike mul. Ei kadunud imemisoskus ega midagi ära. Saime koju ja samal hetkel tekkis piimapais ja lisatoitu enam ei vajanud. Teisega võtsin kaasa ise haiglasse, et ei peaks kerjama ( äkki ei antagi kohe) ja võimalikke halvustusi kuulma(kunagi ei tea, millise suhtumisega mõni personalist on), aga teisega tekkis piimapais 3h peale sünnitust, et ei läinudki vaja. Aga kindlus oli olemas ja endal ka süda rahulikum kohe, kui kaasas oli omal.

Vasta K.-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.