No hei! Pole jälle ammu trehvanud. 🙂 Mõtlesin, et enne, kui haiglasse tõttan, kirjutan ja näitan, milline Kristoferi sünnipäev sai. 🙂 No, enne jõudsin ikka haiglas ära käia. 😅

Päris sünnipäev oli tal 27.09, aga pidu pidasime 24.09.

Kristofer on väga suur Sonic siil fänn ja ma juba teadsin, et selle teemaga pidu talle ka tuleb. Oleks ma vaid varem sellele mõtlema hakanud, sest selleteemalist peokraami Eestis väga ei müüda, aga aliexpressist leiab küll igast huvitavat manti. Nojah. Järgmine sünnipäev. Järgmine kord.

Eks ma siis mõtlesin ise oma peaga, mida ja kuidas teha ning meisterdasin valmis. Õnneks paljud asjad, mis värvide poolest haakusid, sain nt Krabast – nõud, taustakardinad, muffinivormid, kõrred jne.

Õhupallid tellisin, nagu ikka, Õhupallid Paides lehelt.

Toidud-joogid said tehtud selle järgi, mida eelnevatel sünnipäevadel päriselt söödud ka on, sest millegipärast inimesed söövad sünnipäevadel vähe ja eelnevatel aastatel on toitu palju raisku läinud – nüüd toimingi nii, et pigem olgu kerge snäkk ja vähem.

Muffinikaunistused tegin ka ise – printisin pildikesed välja, tikk vahele ja kleepisin kokku. Ei midagi rasket. Suuremad poisid aitasid lõigata, sest neid oli tõesti palju. Muffinid läksid nagu soojad saiad – lähevad lastele väga peale ja iga sünnipäev valmistan neid. Sisse panen veel šokolaaditükke ka. 🙂

Pulgakoogid tellisin Suhkrususliku käest – leiate ta instast ja facebookist. Mul sõbranna on mitmel korral külla tulles tema koogikesi toonud ja need on alati nii nämmad olnud, et mõtlesin nüüd ka ise tellida. 🙂 Said täitsa nunnud ja läksid ka lastele väga peale!

Tordi tellisin seekord Tiina Kerb Tordid käest – sain ühel sünnipäeval tema tehtud torti ja see oli nii hea ning kui ma kuulsin, et ta elab meile tunduvalt lähemal kui see torditegija, kellelt muidu ikka tellisime, siis mõtlesin seekord hoopis temalt koogikese tellida. Sellega jäime väga rahule ja hinna poolest oli ka täiesti okei. Krissule väga tort meeldis!

Kõige suurem ja aeganõudvam “projekt” selle sünnipäeva raames oli ilmselt Sonicu enda meisterdamine:

Ma võin saladuskatte all paljastada, et ma plaanisin teha selliseid kolm tükki – selle punase ja kollase venna ka, aga kui ma Sonicu enda valmis sain, siis matsin selle mõtte maha. 😅

Üritasin ka Krissu eest teda varjata – nokitsesin selle kallal üleval korrusel, aga teate küll, et nelja aastased üsna tihti ei kuule, kui sa neile ütled, et palun ära sinna tuppa mine. Vastupidi – siis on neil kohe eriline tung sinna tuppa saada. 😅

Seega, lõpuks ta ikkagi enne sünnipäevapidu nägi seda Sonicut ja tema reaktsioon oli lihtsalt hindamatu – silmad pärani, õnne täis ja küsis, kust ma selle tellisin. Veel rohkem pärani vajusid ta silmad, kui ma ütlesin, et tegin selle ise. 😀

Kes aga ka soovib sellist valmistada, siis ega seal midagi rasket pole – ma joonistasin esialgu pappkasti peale Sonicu valmis:

Seejärel lõikasin ta välja, kasutasin nuga. Alguses proovisin kääridega, a noh, lastekäärid ja tugev papp ei ole kõige lihtsam kooslus:

Esialgu plaanisin värvipaberiga ta katta – rebimistehnikas tükkidena. Täitsa loll. 😅 Kõhu osa tegin ära ja siis sain aru, et nii ma jäängi seda tegema. Läksin ostsin guaššvärvid ja värvisin hoopis. Palju kiiremini sai tehtud ja ma arvan, et tulemus sai ka väga erk ja ilus, värvipaberitega oleks võibolla liiga lahjaks jäänud. 😀

Kristofer jäi sünnipäevaga väga rahule ja see minu eesmärk oligi. 🙏