***

Alati ei ole tähtis see, mida teised tahavad. Õpi ennast seadma esikohale

Kuigi ma ei ole siin blogis väga mingitest diipidest teemadest kirjutanud, on ka minus peidus hulgaliselt erinevaid emotsioone. Ma ei ole harjunud oma tundeid panema kirja nii, nagu ma neid tunnen. Ma ei ole harjunud näitama, et ka mina tunnen. Kergem on oma emotsioonid hoida vaid endale. Mõned inimesed peavad seda nõrkuseks – oma tunnete välja näitamist või ütlemist. Ma ei tea veel, kas see on minu tugevus või nõrkus…

Tihtipeale seame me teised inimesed endast ettepoole, esikohale. Ma täidame teiste inimeste soovid ja vajadused esimesena, sest see on meile oluline. Muidugi, kui sul on lapsed, on see iseenesest mõistetav, et lapsed on esikohal. Nende soovid ja vajadused ongi kõige tähtsamad, kuid siinkohal ei räägi ma lastest vaid teistest inimestest, teistest täiskasvanutest.

Ma olen viimasel ajal lasknud oma ellu väga palju inimesi. Ma olen end väga paljudele avanud, näidanud enda tõelist mina. Vahel ma mõtlen, kas oleks pidanud? Ma olen juba lapsest saadik olnud inimene, kes seab teised inimesed esikohale. Viimased maiustused jagasin pigem teistele lastele, viimase taskuraha sellele, kelle vanemad seda talle ei andnud, tegin ära nende kodused koolitööd järgmisel hommikul koolis, kes ise õppida ei viitsinud, võtsin popitamise süü enda peale nende eest, kes ei julenud tunnistada…. Neid näiteid võin ma siia lõputult tuua.

Ja nüüd, täiskasvanu eas, ei ole midagi muutunud. Ma lasen oma ellu inimesi, kes on suurepärased sõbrad, kuid kes arvavad alatihti, et ma olen nagu üks kuradima tugevast materjalist kohvifilter, kes kannatab kõik paksu ja vedela ära, mis minu suunas saadetakse. Ei, ärge saage valesti aru, ma ei tulnud siia üldse masetsema. Ma lihtsalt taipasin, et olen oma ellu lasknud jumala valed inimesed, sest ma usun, et kõik inimesed on head. Ma ei taha valida, ma arvan, et ei pea seda tegema. Kõik inimesed on minu silmis head, toredad ja lahedad. Isegi, kui nad mulle hinge s**uvad. Ma usun neisse endiselt ka siis. Isegi, kui ümberringi räägivad kõik teised, et ära usalda, ära loovuta endast nii palju, ära suhtle, kõnni minema. Mina ikka olen olemas ja usun, et asjad lähevad paremuse poole.

Ma jagan inimestele kergekäeliselt uusi võimalusi, annan nõu, aitan nii kuis oskan, rõõmustan koos nendega, nutan koos, kui on vaja, talun nende halba käitumist, ja ikka ma seisan, naeratan ja olen see õlg, millel võib nutta, minu messengeri aken on alati ka nende jaoks avatud, sest ma ei taha vihata. Ma ei taha olla solvunud. Ma ei taha halbu suhteid. Ma tahan lihtsalt olemas olla, vahet pole, kuidas inimene minuga käitub.

Inimesed arvavad, et ma olen tugev. Kuigi ma naeratan alati ja ilmselgelt kannatan pea püsti kõik vihapursked, solvangud ja muu negatiivsuse ära, olen ma ka kõigest inimene. Teile tuleb see võib-olla üllatusena, aga ma olen väga tundlik inimene. Ma solvun, ma võin nutta iga pisiasja pärast, ma rõõmustan, ma naeratan, ma olen pettunud, ma olen üks täiesti tavaline inimene, koos kõigi emotsioonidega, mis inimhinge programmeeritud on. Mulle lihtsalt on antud kaasa anne seda kõike suurepäraselt peita. Või siis olen ma lihtsalt väga tugev inimene…

Mul on vastik harjumus näha kõiges ja kõigis ainult head, sest siis ma tunnen, et mu hing on rahul. Mina olen rahul.

Lõpetuseks tahan öelda, et ärge unustage kogu nende suhete vahel iseennnast. Mul vahel on selline tunne, et olen ennast täiesti ära unustanud, olen andnud endast kõik teistele inimestele ja tunnen süümekaid just sellepärast, et olen jaganud endast nii palju ära just neile, kes seda absoluutselt väärt ei ole. Võib-olla peaks proovima ennast seada esikohale? Kas see teeb minust iseka inimese? Loobuda nendest inimestest, kes minust kõik välja imevad ja sinna tühja jälje jätavad?

Päisepilt: https://www.pinterest.com/pin/168181367315664565/?lp=true

4 thoughts on “Alati ei ole tähtis see, mida teised tahavad. Õpi ennast seadma esikohale

  1. Kui täitsa aus olla, siis ma ei mõista miks peetakse inimesi, kes endal trampida lasevad tugevateks? Naine kannatab aastaid vägivalda ja siis kiidetakse on, et tugev naine, mismoodi? Nõrk on ju, et enda elu eest vastutust ei võta ja end piisvalt ei armasta, et lahkuda. Neid näiteid on iganes. Tugevus on minu silmis julgus enda eest seista ja julgus visata oma elust valesi inimesi välja, mitte olla vaimselt kellegi solgiämber kuhu oma sitta tuju inimesed valada saavad. Lisaks minu jaoks on see inimene tugev, kes julgeb olla tema ise, kõikide oma emotsioonidega, julgeb näidata oma kurbust ja julgeb näidata oma rõõmu.
    Oma hinge peitvatel inimestel on kahjuks tihti peale hinges tugevad haavad ja enesekindlus madal, kardedakse haiget saada. Kardetakse, et neid hüljatakse, kui nad on nemad ise, mitte need kellena nende abikaasa, sõbranna, ülemus jne.. neid näha tahaks.
    Pikk jutt, sitt jutt tuli nüüd 😀
    Aga sinu arutelu pani mind ennast ka arutlema 😀
    Ps! Ole tugev 💪

    1. Vägivald on minu jaoks hoopis teine teema, nii füüsiline kui ka vaimne. Siia sobiks ideaalselt lause: “Thats the problem with putting others first – you’ve taught them you come second.” Ma ei oska muud rohkem öelda. Aitäh sulle selle kommentaari eest. Mulle meeldib, kui inimesed tulevad ja arutlevad pikemalt. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga