Määratlemata

hullud autojuhid

26. mai 2015
Kuna jala liiklen ma väga väga palju, on paratamatu see, et ma kohtan igat masti autojuhte. Enamasti on nad liiklusmärkidest kinni pidavad ja jalakäijate suhtes hoolikad olevad. Vähestel juhtudel kohtan ma autojuhte, kes parema meelega ajaksid inimese alla, peaasi, et kuhugi paar minutit varem jõuaks. Ma ei saa aru, mis nende autojuhtide peas toimub. Üks päev läksin hiljaõhtul poodi ja mina kui korralik liikleja ootasin, millal jalakäijate tuli roheliseks läheb. Vahet siis ei ole, et ühtegi autot ei sõitnud, ikka ootasin. Jalakäijate tuli läks roheliseks, astusin teele ja korraga nägin, et minu poole kihutab täiel kiirusel auto. Loomulikult hüppasin teepervele tagasi, sest vastasel juhul oleksin ma ilmselt haiglas lõpetanud. Vot nii. 
Ühel teisel korral ootasime pojaga jalakäijate tee juures, millal autod pidama jäävad, et saaks üle tee minna. Üks punane pisike auto jäi seisma ja kui ma hakkasin pojaga teele astuma, andis auto gaasi ning pidin poja haarama ja teepervele jällegi hüppama. Ise olin veel suure kõhuga. Kujutate ette jah? Neid kordi on väga tihti, kus autojuhid ülehindavad oma võimeid ja arvavad kuskil kaugustes olles, et jõuavad ikka selle kollase tulega läbi veel. No on alles tohmanid! Kas tõesti on vaja riskida inimeste eludega, et paar minutit varem koju jõuda? Või kuhu iganes. See ei ole ausalt normaalne. Sa võid mõelda, et sa suudad autot kontrollida, sa oled kogenud juht, aga kui üks päev juhtub midagi traagilist, siis ei suuda sa kunagi endale andestada ja ehk ei suuda isegi enam autoroolis olla. Kui sa ei oska mõelda teistele inimestele, ära roni üldse autorooli. Ei jäta mainimata neid autojuhte, kes maanteel mööduda üritavad. Oli mingiaeg olukord, kus auto hakkas meie autost mööda sõitma ja eest tuli rekka. Kes pidi peaaegu, et kraavi minema, et rekka teise autoga kokku ei põrkaks? Ups, meie. Ma tahan öelda, et ükskõik, kuidas sa liikled liikluses, alati ei sõltu õnnetused ja nende juhtumised sinust endast. Ja enamus juhtudel sõltub see sinust endast.. Näiteks kui sa sõidad autoga, siis kunagi ei tea, kuidas ja millega teised autojuhid mõtlevad, sest sa ei pruugi midagi valesti tehagi ja õnnetus on kohal. Kellegi teise süü läbi kannatad ka sina ja selliseid olukordi võib olla vastupidi. 

Only registered users can comment.

  1. Olles ise pea iga päev roolis, võin öelda, et ka jalakäijaid on täpselt samasuguseid. Kes tormavad punase tulega üle tee või lähevad valest kohast, arvates, et nad jõuavad, ei kanna helkureid jne. Alles hiljuti oleksin peaaegu ühe ema lapsega alla ajanud – MINA jäin sebra ees seisma, et nad üle tee lasta, nad otsustasid, et siiski vist ei lähe üle tee, kõndisid paar meetrit edasi ja äkki seal, kus EI OLE ülekäigurada, astusid nemad siis teele, nii, et mina pidin äkkpidurduse tegema. Mul on ka laps autos, kes taoliste olukordade peale väga ehmatab. Ja foori kohta nii palju, et kui autojuhtidel on kollane tuli, siis jalakäijate tuli on veel vähemalt 10 sekundit punane, ehk see ei pea paika, et kollasega üle sõitnud auto saaks jalakäijale otsa sõita, kes ootab oma rohelist tuld – see tähendab vaid seda, et jalakäija on liiga vara teele astunud. Silmad peab lahti hoidma ja tähelepanelik olema lihtsalt.

  2. Eks neid hulle jalakäijaid ole samuti, aga mina kui ise jalakäija märkan rohkem autojuhte, kes ei käitu normaalselt. See jalakäijate tuli võib ju punane olla, aga mis mõttega kihutada kui autojuhtidel on tuli juba kollane ning vaata, et juba hakkab kohe punaseks minema. Pole mingi õigustus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga