Määratlemata

ise oled süüdi!

29. okt. 2015
Nii labane. Nii ebaõiglane. Nii vastik. Kõik need tunded valdavad mind peale eilset Pealtnägijat, kus Mallukas rääkis perekoolist ja sellest jamast, mis seal toimub. Inimesed on hakanud rääkima. Paljud neist ütlevad kohe välja, et blogija on ise süüdi, aga miks ta siis peab avalikult kirjutama? Kas nüüd selliste eluheidikute pärast peavad kõik madalat profiili hoidma ja pea liiva alla peitma? Mitte ükski õigustus pole piisav põhjendus selleks, et kedagi solvata, mõnitada, ähvardada või taga kiusata.

Mina olen samuti blogija. Mul on kaks last ja mees, aga ma ei ole iial kirjutanud väga isiklikel teemadel enda perest. Ma ei tee seda, sest ma tean, kuidas inimesed oskavad neid asju kurjalt ära kasutada. 

Mind on juba mai 2015 saadik ahistanud üks inimene, kes solvab mind, mõnitab mind, ähvardas mu lapsed ära tappa ning mu ema samuti. Kui ma talle bloki peale panin, hakkas ta saatma rõvedaid kirju mu mehele. Ta on hakanud siin blogis kommenteerima igasuguseid lollusi- vaid täna öösega jättis ta 20 kommentaari, kus ta mind solvas ja mõnitas. 

Täna, kui ma viisin lapsed lasteaeda, tulin kiirelt koju. Natuke olin kodus ja mõtlesin, et lähen netti. Vaatan, mida kuskil kirjutatakse peale eilset pealtnägijat. Ma pidin pikali kukkuma, ma olin šokeeritud. See sama inimene (sain tema kirjastiilist ja solvangute järgi aru), oli minu kohta püstitanud perekoolis teema, mis on täis räigeid solvanguid minu, minu laste ja mehe kohta. Veel püstitas ta teema Malluka kohta, kuid nüüdseks on mõlemad postitused kadunud.

Kas ma tõesti olen ise selles süüdi? Millise mõttemaailmaga inimesed meid ümbritsevad? Kas ma ei tohigi tegeleda oma hobiga- blogimisega, isegi kui ma räägin üldistest teemadest ja ei lasku isiklikele kirjutistele? 

Ja teate, mis mind kõige rohkem selle asja juures hirmutab? Ma olen mõelnud, et ma ei karda sellise mõttemaailmaga inimest, aga tegelikult ma kardan. Mind hirmutab see, et ma ei tea, kes peitub nende solvangute ja ähvarduste taga. Tundmatu nägu. Ehk näen ma teda lasnamäel tihti? Ma ju ei tea seda. Ma ei tea, millal ta võib minu ette ilmuda. Ma olen mures ja ma olen hirmul. Ja selles kõiges olen ma ise süüdi, sest ma otsustasin blogida. See ei ole normaalne. 

Ning mõelda sellele, milliseid haiglaseid mõtteid ta Facebooki mõtleb. Mida ta siis päriselt mõelda ja teha võib?
Mallukas tõi eile Pealtnägijas hea näite. Kui inimene läheb välja kampsuniga, mis mulle ei meeldi ja ma juhtun seda poes nägema, ma ei hakka ju teda sitaga loopima, sest see kampsun mulle ei meeldi ja sealjuures ütlema, et “ise oled süüdi, et selle kampsuni selga panid”. 

Only registered users can comment.

  1. Kas politseisse ei taha anda seda inimest? Niikui nii kui üles leitakse tuleb välja et ta on mingi puudega inimene. Need tavaliselt ei teadvusta endale mida nad teevad. Ma olen kohanud selliseid inimesi kes niimoodi räägivad, olen tuttavatelt uurinud ka vaikselt et kes see on? Kas tal midagi viga? Ja alati tuleb välja et mingi kiiks ongi ja istuvad oma puude pensioniga kodus, noh ja ime pole siis et pole midagi muud teha kui inimesi kiusata netis.
    Noh ja variante on veel nt. need ahistavad naabrid sellest kohast kus elasite, siiamaani solvunud ja mees ju alkoholiga pahuksis ka ju. Aga jah ma kaldun arvama ikka seda et mingi puudega inimene.
    Ma olen kuskilt kuulnud ip-aadressi blokkimisest ka, äkki on kasu.

  2. Ma ei saa ka aru miks sa ometi menti ei lähe??! Koguaeg räägid, et ahistab ja ahistab.Tee siis midagi lõpuks!

  3. Esimene mõte seda perekooli kirja lugedes kukkusin naerma, vapustav milline fantaasia ikka inimestel on ma ei suudaks elu sees midagi sellist välja mõelda. Sellise inimese koht on hullumajas. Sulle aga jõudu ja jaksu 🙂 Pea püsti.

  4. Seda perekooli teemat lugedes ajab ikka imestama küll, mingi haige fantaasia on inimestel. Ja üldse mis vajadus on nii räigelt teisi inimesi koguaeg kommenteerida ja kritiseerida, lihtsalt ei mõista. Ole üle sellest jamast. Sind tehakse maha avalikult aga kõiki teisi tehakse seljataga maha, sa vähemalt tead mis paska sinust räägitakse. Samas kõik mida sa ei tea, ei tee ka haiget.

  5. Mille jaoks selline nipsakas vastus? Oled siis või ei ole pöördunud politseisse? Inimesed ju lihtsalt soovitavad heatahtlikult erinevaid lahendusi. Ma pean nõustuma paljude teistega, et sa sageli vastad kommentaaridele põhjendamatult sarkastiliselt/nipsakalt/ülbelt. Enamus kommenteerijaid ju ei tunne sind päriselus ja ei tea, milline on sinu suhtlusstiil. Kirjalikult võivad paljud asjad teise mulje jätta, kui inimesega näost näkku suheldes. Palun proovi mõelda enne, kui postitatad, mida sinu võib sinu vastusest välja lugeda inimene, kes sind ei tunne. PS! See on täiesti aus ja konstruktiivne kriitika, ära palun võta seda isikliku solvanguna!

  6. Ei näe, et vastus nipsakas oleks. Esitasin vastupidise küsimuse, et kust sa võtab, et ma ei ole juba politseisse pöördunud. Ei võta isikliku solvanguna. Selle kõrval, mida ma olen täna perekoolist lugenud, ei saagi seda isikliku solvanguna võtta.

  7. Ma arvan, et kui teid reaalselt huvitaks see, kas olen politseisse pöördunud, siis te teaksite juba selle vastust, sest ma olen sellest kirjutanud blogi facebooki lehel täna väga palju. Tundub aga, et teile lihtsalt meeldib õpetada ja näägutada, mida ma tegema pean. Isegi siis, kui ma olen juba vastavad abinõud kasutusele võtnud, näägutatakse, et miks ma nii ja naa ei tee.

  8. Lihtsalt ei mõista kas sul võttis tüki küljest sellele politsei küsimusele jah/ei vastamine?

  9. Jah, mind siiralt huvitas see tegelikult. Ma ei jälgi blogi FB lehte ja seetõttu ei ole ka kursis (nüüd siis lähen uurin sealt). Ei tasu tõesti nii isiklikult võtta.

  10. omgg see inimene kes sellist jama toodab ..khmm päriselt nagu kui vanaks ta ennast õige peab sellinne tunne nagu mingi 12-14 aastane oleks selle teksti sinna kirjutanud… vägaaaa jubeee ikka.. sulle jane aga külma närvi ja pea vastu 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga